Kohus: prokuratuur ei saa lubada Pauluse ennetähtaegset vabastamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1516870500000 | amCalendar}}
Autor/allikas: ERR

Tartu ringkonnakohus taunis kohtumääruses riigiprokuratuuri väidetavat lubadust Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Assar Paulusele ta kokkuleppekaristusega nõustumisel enne tähtaega vanglast vabastada. Riigiprokuratuur eitab sellise lubaduse andmist.

Tartu ringkonnakohus tühistas esmaspäeval varasema maakohtu määruse, millega Paulus (55) jäeti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve all vabastamata ja saatis selle maakohtule uueks otsustamiseks uues kohtu koosseisus.

Samas tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse hoopis protsessinormide rikkumise tõttu ehk seetõttu, et esimese astme kohtus lahendas asja kohtunik, kes oleks pidanud end taandama, kuna tal oli isiklik perekondlik sõprussuhe Pauluse ühe kaitsjaga.

Ringkonnakohus taunis aga riigiprokuratuuri poolt Paulusele karistuskokkuleppe sõlmimisel väidetavalt antud lubadust ta enne tähtaega vanglast vabastada.

Nii avaldas kaitsja maakohtu istungil, et Pauluse süüditunnistamiseks prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe üks tingimus oli tema ennetähtaegne vabanemine, märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohus märkis, et kui kaitsja väide vastab tõele ning ka prokuratuuri aktiivne toetus Pauluse vabastamisele näib seda kaudselt kinnitavat, siis on prokuratuur Paulusega kokkulepet sõlmides ületanud oma pädevuse piire.

Kohus tõdes, et prokuratuuril ei ole seadusest tulenevat alust jagada süüdistatavale kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus lubadusi selle kohta, kas ja millal ta kokkuleppe sõlmimise ja selle alusel süüdimõistmise korral vangistusest enne tähtaega vabastatakse.

Seadus ei võimalda prokuratuuril süüdistatavale kokkuleppemenetluses öelda isegi mitte seda, kas prokuratuur toetab tulevikus tema ennetähtaegset vabastamist või mitte.

Lubades ette oma toetust süüdlase ennetähtaegsele vabastamisele laiendaks prokuratuur seadusliku aluseta seda läbirääkimisruumi, mis seadusandja on talle kokkuleppemenetluses andnud, märkis kohus.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles ERR-ile, et kohtumääruses välja toodud kaitsja Külliki Nammi väited ei vasta tõele.

"Nagu kohus väga õigesti ütleb, on ainult kohtul õigus otsustada süüdimõistetud isikute ennetähtaegse vabanemise üle. Prokuratuuril sellist õigust ei ole, mistõttu pole ka prokuratuur kunagi ühelegi süüdistatavale andnud taolisi lubadusi," märkis ta.

"Kõnealusel juhul on Assar Paulusele kokkuleppeläbirääkimistel lubatud, et juhul kui tema käitumine karistuse kandmise ajal võimaldab prokuratuuril tema ennetähtaegset vabanemist toetada, siis me seda ka teeme. Antud juhul on prokuratuur leidnud, et Assar Pauluse ennetähtaegset vabastamist on võimalik toetada, kuid nagu öeldud – otsuse, kas Paulus vabastada või mitte – teeb ainult kohus," ütles Kallas.

"Vandeadvokaadina tean, et isikute ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamine on ainult kohtu pädevuses ja prokuratuur saab selles küsimuses avaldada oma arvamust nagu avaldavad oma arvamust vangla ja kaitsja," ütles vandeadvokaat Küllike Namm ERR-ile.

Pauluse vabastmata jätmise vaidlustasid ringkonnakohtus nii Paulus, tema kaitsja kui ka riigiprokuratuur.

Riigiprokuratuuri hinnangul toetavad asjaolud Pauluse vabastamist elektroonilise järelevalve all.

Kohus kinnitas 2016. aasta sügisel riigiprokuratuuri ja Pauluse kokkuleppe, millega ta mõisteti kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise ning mitme kergema kuriteo eest seitsmeks aastaks vangi.

Maakohus tõdes mullu novembris kohtumääruses, et Pauluse varasem elukäik on olnud pikaajaliselt seotud kuritegeliku tegevusega, kujundanud tema hoiakuid ja harjumusi, millest loobumine tema vanust arvestades on keeruline.

"Konkreetse süüdimõistetu puhul on kohtu arvates oluline ka see, et vanglarežiimis ei näidanud isik oma tahet olla tööga hõivatud, vaid teatud määral kasutas oma terviseseisundit selleks, et vältida üldse tööl käimist," märkis kohus.

Sellest tulenevalt on maakohtu arvates prognoos Pauluse käitumisele vabaduses pigem negatiivne ning ülaltoodu osutab sellele, et uute süütegude toimepanemine vabaduses on tema puhul vägagi tõenäoline.

Kuigi vangla hinnangul on Pauluse puhul uue kuriteo toimepanemise risk madal ehk 12-18 protsenti, siis maakohus sellega ei nõustunud.

"Esiteks, ei ole vangla esitatud materjalide alusel võimalik aru saada, kuidas protsendid on välja arvutatud, teiseks, vangla ise leiab, et isik on kõrgohtlik, ohustatud on avalikkus, turvalisus ja rahva tervis," tõdes kohus.

Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval ta riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal vahistati ehk ta on karistusest ära kandnud kolm aastat ja kuus kuud.

Harju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mis nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega.

2016. aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.

Mullu oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: