"Tahame rakendada ülempiiri Taani tulla saavate mitteläänelike välismaalaste arvu," lausus Sotsiaaldemokraatide juht Mette Frederiksen 44-leheküljelises dokumendis. Selles keskenduti peamiselt Aafrikast pärit varjupaigataotlejatele.

"Tahame meie varjupaigasüsteemi reformida, luues muu hulgas vastuvõtukeskusi väljaspool Euroopat ning tehes nii, et põgenikud ei saa tulevikus Taanis varjupaika saada väljaspool ÜRO seatud kvoote," lisas Frederiksen.

Reformiga tahetakse saata Taani "spontaanselt" tulevad varjupaigataotlejad väljapoole Euroopat, näiteks Põhja-Aafrikasse.

Kui Taani võimud otsustavad taotluse menetlusse võtta, siis teda ei lasta Taani. Selle asemel jäävad nad transiitriiki, kus taotlust menetleb ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) ning taotlejate vajaduste kulud katab Taani.

Euroopa rändekriisi tipus 2015. ja 2016. aastal võõrustas Taani umbes 30 000 varjupaigataotlejat, kuid seejärel riik karmistas oma varjupaigatingimusi ja sulges varjupaigataotlejatele piiri Saksamaaga. Selle tulemusena langes eelmisel aastal taotluse esitanute arv 3500 inimesele.

Frederikseni sõnul pole 5,7 miljoni elanikuga Taanil enam vahendeid integreerida välismaalasi oma pinnal.

"Taani elanikkond on lühikese ajaga kiiresti muutnud. 1980. aastal polnud lääne päritolu 1 protsent elanikkonnast, täna on see 8 protsenti," lausus ta.

Vasakopositsiooni teised kaks erakonda - Punaroheline Allianss ja Sotsiaalliberaalne erakond - lükkasid ettepaneku tagasi. Esimese hinnangul ei saa Taani lahendada oma integratsiooniprobleeme "loobudes oma vastutusest Põhja-Aafrikas", teine pidas ettepanekut "ebarealistlikuks".