2015. aastal ehk nn rändekriisi tippajal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 96 465 last ehk juriidilise määratluse kohaselt saatjata alaealist. Hiljem on selliste taotluste arv küll vähenenud, vahendas Euractiv.

Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti (EASO) raporti kohaselt on suurem osa saatjata alaealistest pagulastest ja varjupaigataotlejatest pärit Afganistanist. Ligi 200 000 selle riigi kodanikest varjupaigataotlejatest moodustasid saatjata alaealised ühe neljandiku. EASO ametnikud on tunnistanud, et Afganistanis on isegi kombeks, et paljud perekonnad saadavad oma alaealise liikme Euroopa suunas lootuses, et lapsel õnnestub varjupaigastaatus saada ja hiljem perede taasühendamise alusel ka ülejäänud perekond EL-i toimetada.

Mõned liikmesriigid, näiteks Rootsi, registreerisid rändekriisi ajal eriti suure hulga saatjata alaealistest varjupaigataotlejaid.

Euroopa kohtu neljapäevane otsus puudutas juhtumit, kus Hollandi võimud keeldusid rahuldamast Eritreast pärit naissoost pagulase taotlust saada oma perekonnale ajutised elamisload perede taasühendamise alusel.

Hollandi ametnikud olid keeldumise põhjusena välja toonud selle, et naine oli taotluse esitanud pärast oma 18. sünnipäeva ja seetõttu ei tõlgendatud teda enam kui saatjata alaealist.

Euroopa kohus aga leidis, et Hollandi võimud rikkusid EL-i seadust, sest et asjaolusid arvestades ei saa täiel määral eeldada, et alaealine mõistaks alati juriidilist õigust ka oma perekonnale varjupaika taotleda.

Selle asemel leidis Euroopa kohus, et taotlus pere taasühendamiseks tuleks teha kolme kuu jooksul pärast seda, kui saatjata alaealisena varjupaigataotluse esitanud isik ise pagulase staatuse saab - ehk sõltumata sellest, kui vana ta ise sellel hetkel juba on.

Mitmel pool Euroopas võib värske kohtuotsus tekitada vajaduse seniseid seadusi või menetlusi muuta.

Näiteks ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et ka Soome puhul tuleb ilmselt seadust muuta, sest välismaalaste seaduse senine rakendamine ei ole Euroopa kohtu otsusega kooskõlas.

Nimelt sätestab Soome välismaalaste seadus praegu, et pere taasühendamist taotlev alaealine peab olema alaealine ka sellel päeval, kui nimetatud taotluse kohta otsus tehakse.

Soome migratsiooniameti juhtivametnik Raisa Bernards märkis, et amet hakkab oma menetlustes lähtuma koheselt Euroopa kohtu otsusest ehk ootamata ära Soome välismaalaste seaduse kohaldamist. Põhjuseks on EL-i seaduste ülimuslikkus siseriiklike seadustega võrreldes ning Euroopa kohtu otsust ei saa eirata ei migratsiooniamet ega ka Soome kohtud.

Eelmisel aastal sai Soomes varjupaiga 32 saatjata alaealist.