Taani parlament kiitis heaks varjupaigataotlejate õiguste piiramise

Taani seadusandjad kiitsid neljapäeval lõplikult heaks reformid, mis kärbivad oluliselt varjupaigataotlejate õigusi ja milles inimõiguseksperdid näevad rahvusvahelistele kohustustele selja keeramist.
Parlamendi toetuse saanud eelnõu pikendab perekondade taasühinemise protsessi, annab loa migrantide vara võõrandada ja karmistab niigi rangeid alalise elamisloa tingimusi.
Samal päeval astub Taani välisminister Kristian Jensen Genfis ÜRO ette oma riigi inimõiguspolitiika kohta aru andma. Tegemist on rutiinse protseduuriga, aga vältimatult tõuseb päevakorda ka migratsioonieelnõu teema.
Taani parlamendi spiiker esitas eelnõu neljapäeval teisele lugemisele, andes rahvaasemikele viimase võimaluse muudatusi nõuda. Saadikud tegid vaid ühe muudatusettepaneku ja seegi lükati kiiresti tagasi.
Parlamendi enamus oli juba otsustanud toetada eelnõu olemasoleval kujul, mis sündis raskete läbirääkimistega.
Sestap on kindel peaminister Lars Løkke Rasmusseni parempoolse vähemusvalitsuse ja teda parlamendis toetava immigrantsioonivastase paremäärmusliku erakonna võit 26. jaanuari hääletusel.
ÜRO põgenikeagentuur UNHCR on taanlaste reformi doominoefekti peljates hoiatanud, et see külvab hirmu ja ksenofoobiat.
UNHCR-i jaanuarikuises raportis öeldakse, et Taani rikuks sellega Euroopa inimõiguskonventsiooni, ÜRO laste õiguste konventsiooni ja pagulaskonventsiooni.
Kopenhaagen ei ole end hoiatustest kõigutada laskunud, vaid on jäänud kindlaks väitele, et riik ei suuda enamate migrantide vastuvõtmist rahastada ega varjupaigataotlejaid ühiskonda lõimida.
"Taani immigratsioonipoliitika otsustatakse Taanis, mitte Brüsselis," on siseminister Inger Støjberg korduvalt rõhutanud.
Enim on rahvusvahelist kõneainet pakkunud eelnõu säte, mis lubab Taani võimudel konfiskeerida varjupaigataotlejatelt rahasummad, mis ületavad 10 000 krooni (1340 eurot) ja samuti isiklikud asjad, mille väärtus on rohkem kui 10 000 krooni. Erandiks on abielusõrmused ja teised sentimentaalse väärtusega esemed nagu perekonnaportreed või medalid.
Õiguseksperdid on ärevuses ka perede taasühinemist ja elamislubade saamist raskendavate meetmete pärast.
Nüüdsest pikeneb ühelt aastalt kolmele ooteaeg, mille järel sõjapõgenik võib taotleda oma perekonnaliikmete Taanit toomist.
Inimõigusorganisatsioonide kriitika suhtes kõigutamatu Taani peaminister on hoiatanud, et riik võib taotleda ÜRO pagulaskonventsiooni muutmist, kui Euroopat tabanud rändekriis jätkub ja süveneb.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS