Inimõigusvolinik manitses Rootsit asüülipiiranguid tühistama
Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik manitses reedel Rootsit tühistama piiranguid, mis on kehtestatud varjupaigataotlejaile pärast seda, kui riik 2015. aastal võttis Euroopa Liidus vastu enim taotlejaid ühe elaniku kohta.
Kiites küll Rootsi jõupingutusi asüülitaotlejate ja põgenike aitamisel, seda eriti 2015. aastal, märkis nõunik Nils Muižnieks, et on piirangute pärast mures.
Rootsi on registreerinud 2012. aastast alates umbes 400 000 varjupaigataotlust ehk ühe iga 25 elaniku kohta, mis on kõrgeim näitaja Euroopas.
Asüülitaotlused saavutasid oma tipu 2015. aastal, mil neid oli 162 000. Valdavalt oli tegemist süürlastega.
Kuid et ohjeldada migrantidevoogu ja leevendada survet majutuskeskustele, migratsioonibüroodele ja sotsiaalteenustele, jõustas Rootsi taas süstemaatilise isikutuvastuskontrolli oma piiril Taaniga ja terve rea piiranguid teiste migrantide heidutamiseks.
Muižnieks ütles, et talle teeb muret seadusmuudatus, mis lubab Rootsi võimudel migrandid, kelle asüülitaotlus on tagasi lükatud, kel pole kaasas lapsi ja kes peavad maalt lahkuma, ilma jätta majutusest, elatusrahast ja subsideeritud arstiabist.
Ta polnud rahul ka piirangutega perede taasühinemisele.
"Volinik ärgitab Rootsi võime tagama, et põgenikud ja teised rahvusvahelise kaitse alla kuulujad, saaksid täielikult kasutada oma õigust perede taasühinemisele, ja väljendab lootust, et piirangud perede taasühinemise õigusele tühistatakse, kui see ajutine seadus 2018. aastal üle vaadatakse," seisab raportis.