Reutersi andmetel asuks pilootprojektina rajatav keskus Euroopas, kuid väljaspool Euroopa Liidu piire. Siiski on endiselt ebaselge, milline riik see ikkagi oleks. Teemast tegi ülevaate ka Soome ajaleht Helsingin Sanomat.

Rasmussen täpsustas hiljem, et plaanist on ta rääkinud Saksamaa, Hollandi ja Austria riigijuhtidega. Taani valitsusjuhi hinnangul võiks sellest plaanist kujuneda alus Euroopa Liidu uuele varjupaigapoliitikale.

"Ma olen optimistlik. Lähtudes minu aruteludest teiste Euroopa liidritega - ning dialoog on käimas ametlikul tasandil - on minu ootuseks, et me saame teha esimese sammu juba käesoleval aastal.

Brüsselis viibinud Austria liidukantsler Sebastian Kurz kinnitas samuti plaani ning märkis, et arutelu on jõudnud juba kaugele.

"Me tegime juba kaua aega tagasi ettepaneku, et oleks mõistlik pakkuda rahvusvahelist kaitset väljaspool Euroopa Liitu

ehk kus oleks võimalus saada vajadusel kaitset, kuid ei oleks võimalust valida parimat süsteemi Euroopas," rääkis Kurz.

Nii Rasmussen kui ka Kurz ütlesid, et läbirääkimisi on peetud otse liikmesriikide vahel, mitte aga Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker omakorda kommenteeris, et ta ei ole sellise initsiatiivi vastu. "Ma usun, et kaitse ebaseadusliku sisserände eest on teema nii Euroopa kui liikmesriigi tasandil. See ei ole minu eesmärgiks selle vastu olla," ütles Juncker ühisel pressikonverentsil Kurziga.

Ühine pressikonverents puudutas seda, et peagi saab EL-i eesistujariigiks Austria. Viin on juba varem kinnitanud, et migratsioon saab olema Austria eesistumise keskseks teemaks.

Taani on erinevalt naaberriikidest Rootsist ja Saksamaast olnud varjupaigapoliitikas karmimal seisukohal juba pikemat aega ning Kopenhaageni sammud, näiteks ajutise piirikontrolli kehtestamine piiril Saksamaaga, on oluliselt kärpinud ka riiki saabuvate varjupaigataotlejate arvu. Kui 2015. aastal saabus riiki rohkem kui 21 000 taotlejat, siis käesoleva aasta esimese nelja aasta on saabujaid olnud natuke üle tuhande.