Tallinna lennujaamas käivitub automaatne reisijate kontroll ({{commentsTotal}})

Siseministeerium loodab maiks osaliselt tööle saada süsteemi, mis hakkab automaatset riskianalüüsi tegema kõigile, kes lendavad läbi Tallinna lennujaama.

Mais võib vähemalt osaliselt tööle hakata süsteem, millega juba kaks aastat tagasi sooviti politseile edasi anda lennureisijate broneeringuinfot. Peamiselt narkoärikate ja terroristide püüdmiseks mõeldud süsteem lubab kontrollida ka Euroopa Liidu liiklust, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Talvekuudel reisib läbi Tallinna lennujaama umbes 150 000, suvel kuni 275 000 inimest. Kui siseministeerium broneeringuinfo süsteemi täiel võimsusel tööle saab, käivad kõigi nende inimeste andmed süsteemist läbi.

Süsteemile silma jäämiseks peab inimene vastama teatud kriteeriumitele. Suurema osa niiöelda süsteemi tabamustest annab aga paljude parameetrite koosmõju, selgitas politsei- ja piirivalveameti teabehaldusbüroo juhataja Ivo Kolk.

"Lennu sihtkohad, lõpp-punktid, vahemaandumised, kasvõi näiteks see, kui pilet ostetakse viimasel minutil sularaha eest, kõik need lähevad selliste parameetrite alla. Ja see on nüüd eraldi analüütiline töö. Vaadatakse niiöelda profiile. Kes võivad panna terroristlikke akte toime või võivad olla seotud raskete kuritegude toimepanemisega, näiteks narkokurjategijad," märkis ta.

Olenevalt sõela tihedusest ja reisijate hulgast võib Eestis niisuguseid süsteemi tabamusi tulla 1200 kuni 11 000 ühe kuu jooksul, usub siseministeerium. Suur osa nende andmetest jõuab edasi loodava broneeringuüksuse kätte.

"Nemad peavad nende andmete pinnalt valideerima, kas see tabamus on õige või vale. Siis tuleb saadud andmeid võrrelda nende politsei infosüsteemidega, mis meil veel olemas on. Nüüd, kui see tabamus on õige, siis tuleb otsustada koostöös menetleva üksusega, kuidas sellele reageerida. Kas isik viia tollikontrolli või vaadata tema edasist tegevust. Seal on väga erinevaid käitumisraame," ütles Kolk.

Süsteemi käivitamiseks hiljuti menetlusse saadetud seaduseelnõu lubab seda kasutada ainult raskete kuritegude ennetamiseks, niisugused piirangud seab eelnõu aluseks olev Euroopa Liidu direktiiv. Sama direktiiv jättis liikmesriikide otsustada, kas kontrollida ainult kolmandatest riikidest tulevaid lende või ka euroliidusiseseid. Eesti valis viimase variandi.

"Kui tuua näiteks Euroopas ringi möllanud terrorismitont, siis ega väga paljud toimepanijad ei ole tulnud ju kolmandast riigist, vaid nad on tegelikult Euroopa Liidu sees liikunud. See on see koht, millega kompenseeritakse natukene seda, et meil puudub Euroopa Liidu sees piiridel kontroll," selgitas Kolk.

Teiste riikide kogemused näitavad, et päris töökorda saab broneeringuinfo andmesüsteem 5-10 aastaga. Esiteks tuleb paika saada need kriteeriumid, mille alusel võimalikke kurjategijaid välja sõelutakse.

Teiseks tuleb süsteem kõigi lennufirmadega kokku siduda ning Tallinna lennujaama kasutab aastas ligi 200 lennufirmat. Eestis hakati seda süsteemi ehitama juba 2015. aastal ja algsete plaanide järgi pidi see juba aasta hiljem käivituma.

3,8 miljoni euro suuruse hanke võitnud Prantsuse suurfirma Safran gruppi kuuluv Morpho SAS tõstis aga 2016. aasta kevadel käed üles ja teatas, et ei saa hakkama. Nii jäi kasutamata ka selleks mõeldud euroabi.

Eelmisel aastal saadi EL-ilt uus rahastus ning arendamise võttis üle siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Praeguseks on süsteem tesitmisel, rääkis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anni Aleksandrov.

"Testitakse esimest lennuettevõtjat ja töö käib andmete edastamise turvalisuse osas," ütles ta.

Kui testpartneri Air Balticuga kõik toimib, siis maikuus võiks broneeringuinfosüsteemi juba kasutama hakata.

"Muidugi on selliste suurte ja keeruliste arenduste puhul väga raske seda ette prognoosida, aga eeldatavasti see ikkagi niimoodi läheb. Ja siis järjepikku asutakse teisi lennuettevõtteid süsteemiga liidestama. See töö käib lennuettevõtjatega eraldi: igaühega tuleb erinevad süsteemid välja mõelda ehk sellist "kõigile sobib" lahendust ei ole olemas. Selle pärast see võtab nii kaua aega ka," ütles Aleksandrov.

Kuni 2020. aasta lõpuni on SMIT-il süsteemi arendamiseks kasutada 1,9 miljonit eurot, millest kolm neljandikku annab Euroopa Liit. Pärast seda kulub süsteemi ülalhoidmiseks umbes 400 000 eurot aastas. Sellele lisanduvad broneeringuinfo üksuse palgakulud, mis tuleval aastal on siseministeeriumi hinnangul 185 000 eurot.

Toimetaja: Marek Kuul



Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: