Haapsalus algas trall rongkäiguga, mis vastlad linna tõi. Vanasti kestsid vastlajoodud mitu päeva ja selle juurest ei puudunud ka laulud ja tantsud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Muuseumirahvas näeb endal ülesannet vanu traditsioone hoida. "Eesti enda pühasid tasuks au sees hoida, et mardi- ja kadripäeva ei varjutaks Halloween ja et Vastlapäevad ei jääks näiteks Valentinipäeva varju, selleks tuleb ikkagi tööd teha," ütles SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid kommunikatsioonijuht Maarja Kõuts.

Lisaks ehiti Haapsalus ka vastlapuud. Kui tänapäeval on vastlad tuntud pigem liu- ja kuklipühadena, siis vanasti järgnes neile pikk kevadine paast. Lastele räägiti linnuse peaväravatornis, et selle paastu ajal liha ei söödud.

Haapsalus oli väga hea liulaskmise ilm ja nii ootasidki paljud kõige enam hoopis kelgumäele pääsemist.

Rakvere vallimäel võisteldi pikima liu laskmises. Ühe favoriidina starti läinud Rakvere ametikooli kelk esimesel katsel küll veidi lagunes.

Vastlapäev Rakveres. Foto: Rene Kundla

Teise sõiduga tegi ametikool ühtlasi päeva rekordi enim inimesi mahutanud kelgu arvestuses, lüües ühe inimesega seitsmeliikmelist NATO ja Kaitseliidu ühendvõistkonda.

Kaitseliidu sõiduvahendile kuulus aga turvalisima kelgu eriauhind. Võistkonna liige Liivika Ivanov oli rahul Kaitseliidu oskusliku tööjaotusega. Kelgu valmistajaks oli kodutütarde juht Aive Ott.

Liivika Ivanov tunnistas, et sellistel üritustel saab end veidikeseks ajaks emarollist välja.