Lätil on seni isegi läinud hästi, sest likviidsuskriisi sattunud ja Läti keskpanga otsusega likvideerimisele mineva ABLV panga probleemid pole põhjustanud klientide pangajooksu teistest pankadest. Selliste juhtumite puhul on riigi finantsüsteemi halvava paanika tekkimine väga tõenäoline ning ühe panga mängitav Vene rulett võib ka teised finantsasutused doominokividena pikali lükata.

Päris ilma kahjudeta aga lätlased ABLV panga jamadest ei pääse. Lätis on kuni 100 000 euro ulatuses kõik pangahoiused kaetud garantiiga ehk sellise summa saavad hoiustajad kindlasti tagasi. Hoiuste tagamise fondi kogutakse summad aga kõigilt krediidiasutustelt erinevate maksetena. See tähendab, et ühe panga jamad maksavad teatud osas kingi kõigi pankade kliendid.

Me ei tea, kuidas Lätis toimuv lõppeb. Elu on näidanud, et taolised skandaalid on pika vinnaga ning negatiivse mõjuga kogu finantssektorile. Lätis juhtunu aga näitab veelkord, kui olululine ja ka riskantne oli veel mõni aasta tagasi Danske panga Eesti filiaalis toimunu.

Erinevate riikide uurivad ajakirjanikud avalikustasid mullu, et aastatel 2012-2014 vihises Eesti Danskes avatud kontodelt läbi 2,9 miljardit USA dollarit Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha ning 1,6 miljardit dollarit Venemaa ja Moldovaga seotud kahtlast raha.

Aseri pesumasinaks kutsutud juhtumi puhul ilmnes, et samal ajal kui Aserbaidžaani valitsus vahistas hoogsalt aktiviste ja ajakirjanikke, kasutasid riigi võimuladviku liikmed salajast kassat, et maksta kinni Euroopa arvamusliidrite toetav sõna, osta luksustooteid, tegeleda arvatava rahapesuga ja saada muud moodi kasu. Väljend "pesumasin" tähistab seejuures tohutute summade teekonda läbi arvukate riiulifirmade, mille eesmärk on varjata raha päritolu ja ka adressaate. See räpane skeem toimus täielikult Danske Banki Eesti filiaali kaudu ja selle juhtumi kohta ilmneb üha uut infot.

Näiteks avaldas Äripäevesmaspäeva õhtul Taani ajalehes Berlingske avalikustatud uued faktid Danske Eesti filiaalis toimunu kohta. Berlingske kirjutas, et väidetavalt kavandasid president Vladimir Putini perekond ja Venemaa luureteenistus FSB suures ulatuses rahapesu läbi Danske Banki Eesti filiaali.Nii ilmneb ühe Danske Banki juhatuse liikme salakaebusest, mis saadeti 2013. aasta detsembris otse panga nõukogule.

Kaebuse järgi ilmselt avastati Danske Banki Eesti filiaalis 2013. aastal, et pangas kontosid omanud kahtlase ettevõtte tegelike omanike hulka kuulusid Putini perekond ja FSB. Salakaebuses hoiatas panga töötaja samuti, et pank võib olla toime pannud kuriteo ning on rikkunud arvukalt regulatsioone, olles aidanud ettevõtet, mis teadaolevalt viis läbi kahtlaseid tehinguid. Lisaks osutas salakaebaja üleüldisele reeglite rikkumisele filiaali rahapesu puudutavates protseduurides.

See informatsioon lisab olulisi uusi üksikasju miljardite dollarite ulatuses rahapesu juhtumile läbi Danske Banki Eesti filiaali, mille Taani ajaleht Berlingske koos Äripäeva ja teiste meediaväljaannete ajakirjanikega mullu paljastas. Grupi tippjuhtkond on seni maalinud pildi, et pank sai alles 2014. aastal teada Eesti filiaali rahapesukontrolli kitsaskohtadest. Täna avalikustatud faktid ja kahtlused seotusest Venemaa võimuladvikuga näitavad, et tegelikult saadi võimalikust rahapesureeglite rikkumisest teada varem, kuid neile hoiatustele vaadati läbi sõrmede. Ja Danske juhtide suhtuminerahapesureeglitesse hakkas muutuma alles pärast seda, kui panga tegevusse sekkus finantsjärelevalve.

Kahjuks on Danske Eesti filiaalis ning nüüd Lätis ilmsiks tulnud juhtumitel negatiivne mõju kõigile teistele ettevõtjatele. Pole pääsu sellest, et pangareeglid rahapesu ja terrorismi tõkestamise eesmärgi tõttu muutuvad üha karmimaks. Toimunut võib võrrelda lennukis turvakontrolliga ehk peame ka ärimaailmas leppima vabaduse piiramisega. Võlukunst seisneb selles, et ära tabada tasakaalupunkt, kus pangast läbi käiva raha kontroll ei muutu ettevõtluse ülemääraseks piiramiseks.

Kuna pankadel on kohustus kontrollida raha päritolu ja selle kohustuse eiramisel ähvardavad neid karmid karistused, usalduse- ja mainekahjust rääkimata, siis on mõistetav, et nad ennast kindlustavad ja loobuvad kergekäeliselt osade klientide teenindamisest.

Läti skandaalide mõju Eestile võib olla aga see, et reeglid ja pankade suhtumine oma klientidesse veelgi karmistub. Loomulikult on Läti ABLV ja Eesti Danske juhtumitel ka oma positiivne külg. Balti pangandusturult kaovad anonüümse raha vahendamise ihaldajad ning diktaatorid ja rahapesijad peavad otsima endale mõne teise piirkonna, kust kaudu kuritegelikul teel teenitud raha liigutada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.