Kommenteerides mullust viimase kuue aasta kõrgeimat, 4,9-protsendilist majanduskasvu, tõi Hansson selle põhjustena välja meie lähinaabrite majanduse paranemise ning ka keskpankade rahapoliitika, mis on majandust turgutanud. Samas näeb ta majanduses ülekuumenemise ohte ja soovitab sellest riigil teha tõsised järeldused.

" Kui majandus kasvab ligi 5 protsenti aastas, siis meie elatustaseme juures on see kiire tempo. Praegu ei ole vaja valitsusel gaasipedaalile vajutada. Meid on tulevikus raskemad ajad või pidurdub selline kasvutempo. Kui me nüüd ei suuda eelarve ülejääki tekitada, siis millal veel? Kui me halbadel aegadel kulutame ja headel kulutame, siis viime majanduse tasakaalust välja."

Et Eesti on muutunud jõukamaks, vähenevad meile ka tulevikus eurotoetused. Hanssoni sõnul toob see esialgu tagasilööke, eriti eurorahadest tehtavates investeeringutes, näiteks põllumajanduses.

"Euroraha jääb vähemaks, sest oleme saanud rikkamaks. Aga mis on parem - kas see on siis parem, kui jääksime vaesemaks ja raha tuleks toetustest? Ehk meie jaoks on küsimus, kust raha leida. Kas selleks on maksud? Laenud? Kärped? Viimane muidugi lööb valusalt lühiajaliselt."

Kuna palgad kasvavad Eestis praegu kiiresti, siis hakkab pensionäride suhteline positsioon halvenema.

"Aga raha pole kergesti juurde võtta, mida näitab aktsiisipoliitika. Vahel on vaja teha raskeid valikuid, on see siis pensioni iga või pensioni tase."

Rääkides muutustest Eesti maksunduses tunnistas Hansson, et see on muutunud varasemaga võrreldes keerulisemaks, kuid on endiselt palju lihtsam kui vanematel Euroopa riikidel.

"Meie lihtsus oli kaubamärk, aga nüüd see vähenenud. Aga sel nii plusse kui ka miinuseid. Teoreetiliselt on nii, et kergesti korjatavad laiapõhjalised maksud on ratsionaalsed. Aga kui tahad inimeste käitumist mõjutada, siis hakkad kehtestama lihtsaid makse."

Rääkides probleemidest Läti panganduses, ütles Hansson, et Eesti ja Leedu valisid Läti pangandusest erineva mudeli.

"Eesti ja Leedu mudel on mis siseriiklikule orienteeritud. Pangad tegutsevad siin, nende kliendid on siin. Seda kolmandate riikide teenindamist on Eestis ja Leedus suhteliselt vähe. Ja oleme ka osa suurematest Skandinaavia kontsernidest, mis aitab meie riske hajutada. Ehk kui meil läheb natuke halvasti, siis suures kontsernis saab seda tasandada. Läti on valinud teise mudeli. Nende pangad sõltuvad ühest, ida-suunast ja nüüd on sealt pauk tulnud."

Hansson ei soovinud lähemalt kommenteerida oma ametivenna, Läti Keskpanga juhi ja Euroopa keskpanga nõukogu liikme Ilmārs Rimšēvičsi kohale kerkinud süüdistusi.

"Ma ei ütleks, et ta on mu sõber, aga me saame kokku nii 20 korda aastas. Tunneme sotsiaalselt hästi. Ta on üks pikima staažiga keskpanga juhte Euroopas."

Kuna Euroopa Keskpanga itaallasest juht Mario Draghi astub ametist tagasi 2019. aasta oktoobris, pakkus Bloomberg välja viis nime, kes võiks saada selle mõjuka positsiooni. Viie äramärgitu seas oli ka Ardo Hansson, kes aga ise seda kohta ei taha.

" Ma ei kujuta ennast selles rollis ette. Ka isiklikel põhjustel mitte. Üks mõte tulla Eestisse tagasi oli see, et lapsed saaks siin kasvada. See on ränk amet ka. Aga muidu on seda spekulatsiooni tore lugeda, sest Forbesi andmetel on see mõjuvõimsuselt kaheksas amet. Eks see näita, et meie tööd Eesti Pangas hinnatakse ja eks see ole tunnustus ka Eestile."

Hanssoni sõnul on Eesti jõukuselt maailoma 200 riigi ja endise idablokiga võrreldes tipus, aga kui võrrelda end riikidega, kelle sarnased tahaks olla, siis veel mitte.

"Samas on viimase 25 aastaga olnud positiivset väga palju. Euroopa Liidu nõukogu eesistumine oli edukas, sest meil on hästi toimiv riik ja tubli ametkond. Aga majanduse selgroog on ikka ettevõtjad ja tööinimesed, kes proovivad igaüks oma pere kontekstis liikuda parema tuleviku poole."

Ardo Hansson (59) töötab 2012. aastast Eesti Panga presidendina. Hanssonil on majandusteaduse doktori kraad Harvardi ülikoolist. Aastatel 1991–1992 oli ta Eesti välisministri nõunik ja rahareformikomitee liige, aastatel 1992–1995 ja 1997 peaministri nõunik. Alates 1998. aastast töötas ta Maailmapangas.

Otse Autor: Siim Lõvi /ERR