USA finantsjärelevalve süüdistuste alla sattunud ABLV panga aktsionärid otsustasid ise panga likvideerida selleks, et kaitsta maksimaalselt hoiustajate huve, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selleks, et maksimaalselt kaitsta klientide ja võlausaldajate huve, võttis ABLV pank 26. veebruaril erakorralisel üldkoosolekul vastu otsuse enese likvideerimise kohta. ABLV pank usub, et sel viisil on parim võimalus tagada oma varade kaitse, et kõigi klientide jaoks lahendus leida," vahendas Läti rahvusringhääling panga teadet.

"Arvestades maksejõuetuse ja likvideerimise protsesse, mis on Lätis siiani aset leidnud, me usume, et see on õige otsus pärast Euroopa Keskpanga teadaannet likvideerimismenetluse kohta. Panga finantspositsioon on suurepärane, seetõttu me peame hoolitsema oma klientide eest ja kaitsma nende õigusi," ütles ABLV panga nõukogu esimees Ernests Bernis.

Ta rõhutas, et otsus oli väga keeruline, kuid siiski õige.

ABLV teatel oli pank sunnitud end likvideerima poliitilistel, mitte rahalistel põhjustel. Viimase ööpäeva jooksul on aga spekuleeritud, et pank võib mingil kujul siiski edasi tegutseda, kui on hoiustajatega arved klaarinud.

Euroopa Keskpank (ECB) hoiatas juba laupäeval ABLV-d pankrotiohu eest, olles eelnevalt rahapesus süüdistatava panga maksed külmutanud. "Likviidsuse märkimisväärse halvenemise tõttu ei suuda pank tõenäoliselt tasuda võlgu ega teisi kohustusi," ütles ECB avalduses.

Euroopa Keskpank kehtestas möödunud esmaspäeval kõigile ABLV maksetele moratooriumi, andes järjekordse hoobi Läti finantssektorile, mida kahjustab tõsiselt keskpankurile Ilmārs Rimšēvičsile esitatud alkäemaksusüüdistus.

Läti peaminister Māris Kučinskis ütles laupäeval, et on kindel riigi finantssektori stabiilsuses ja võimes astuda samme pangandussektori maine taastamiseks.

Kučinskis ütles, et Läti on astunud viimastel aastatel samme pangandussektori üle kontrolli tugevdamiseks, et takistada rahapesu ja terroristide rahastamist, kuid sammud on osutunud ebapiisavaks.

Kučinskis kinnitas, et Läti valitsus ei investeeri JSC ABLV panga päästmiseks ühtki eurot ja maksumaksja raha sellesse panka ei suunata.

"Välisilm": Läti panganduses toimuv meenutab koori, kus iga häälerühm laulab oma laulu

Lätis on viimaste nädalate tormilised sündmused raputanud panku ja keskpanga juhti ning näidanud, kuidas selles olukorras suudetakse kiiresti sotsiaalmeediasse paisata riiki halvustavat teavet. Üldsusel on aga toimuva kohta vähe teada ja ajakirjanikud esitavad oma versioone, mida võimud ei kinnita ega lükka ka ümber.

ERR-i ajakirjanik Ragnar Kond ütles "Välisilmas", et Läti panganduses toimuv meenutab juba rohkem kui nädal aega koori, kus iga häälerühm laulab oma laulu ja ka dirigent on kuhugi kadunud.

Likvideerimisel Trasta kommertspanga väidetavalt oma kasuks tegutsenud pankrotihaldur Māris Sprūds pääses üüratu tagatise - poole miljoni euro eest - vabadusse. Siis süüdistas USA finantskuritegude vastu võitlemise amet ABLV panka rahapesus, altkäemaksude andmises ja kahtlastes tehingutes, mis aitasid rahastada Põhja-Korea raketisüsteeme.

ABLV taotles Läti Pangalt miljard eurot likviidsuslaenu, mille pank eesotsas president Ilmārs Rimšēvičsiga tagasi lükkas. Mõni tund pärast seda otsust korraldas korruptsioonitõrjebüroo Läti Panga juhi kabinetis ja tema kodus läbiotsimise. Järgmisel õhtul peeti panga president 100 000 euro suuruse altkäemaksu kahtlustusega 48 tunniks kinni.

Arestikambrisse paigutati ka ehitus- ja kiirlaenuettevõtja Maris Martinsons. Hiljem kinnitasid uurijad, et nad on seotud sama, altkäemaksu puudutava kriminaalasjaga.

Ajal, mil Rimšēvičs on Läti Panga juhtimisest kõrvaldatud, andis pank ABLV pangale väärtpaberite tagatisel kokku ligi 300 miljonit eurot laenu. Nädalavahetusel saabus teade, et Euroopa Keskpanga soovitusel võidakse ABLV pank likvideerida.

Läti Panga juhi Ilmārs Rimšēvičsi koju Riia lähedal Langstiņis murti aga laupäeva öösel sisse ja viidi sealt tema advokaadi sõnul kaasa palju vajalikke asju.

Arestikambrist 100 000 euro suuruse tagatise vastu vabadusse pääsenud Läti Panga president Ilmārs Rimšēvičs ei tohi järgmistel päevadel oma altkäemaksukahtlustusest rääkida midagi. Ta ütles vaid, et pole süüdi ja ei astu pangajuhi kohalt tagasi, kuigi korruptsioonitõrjebüroo tõkend ei luba tal presidendikohuseid täita.

Küll aga räägis Rimšēvičs pressikonverentsil Läti panganduses toimuvast toonil, nagu teeb kõrge pangajuht harva, käsikirjalised märkmed ees.

"Välispangad hakkasid järjest kontosid sulgema ja ütlesid mulle vabandades, et härra president, me avaldame survet sulgeda veel ja veel kontosid. Nad ütlesid, et mina olen keskpanga presidendina naiivne. Te püüate meid veenda, kuid näete ainult jäämäe üht külge ega mõista, mis toimub selle taga. Te ei tea kõike," kõneles Rimšēvičs.

Ta rääkis, kuidas ta on püüdnud Lätis tegutsevail mitteresidentide pankadel tõkestada rahapesu ja kuidas need krediidiasutused nüüd talle ja Läti riigile kätte maksavad.

"Mitmed pangad, ma ei ütle teile, millised, on koordineerinud oma tegevust nii minu kui ka Läti riigi vastu. Nad teevad omavahel koostööd ka äris, leppides kokku maksuvabadesse firmadesse peidetud raha teenindamises ja jälgimises," ütles ta.

Lisaks ABLV pangale materdab Rimšēvičs ka teist peamiselt mitteresidentide panka - Norvikut, kelle suurt nõuet Läti riigi vastu hakatakse peagi USA kohtus arutama.

"Norviki aktsionär Guselnikov ütles mulle otse, et tal ei jää üle muud, kui minna Läti riigi vastu kohtusse. Ta ütles, et olete kõik siin, Läti riigis kaua ja tugevalt seganud mul arendada oma äri ja mul on seetõttu tekkinud kahjud," kirjeldas Rimšēvičs.

Samal ajal avaldas Associated Press Norviku aktsionäri Grigori Guselnikovi süüdistused, nagu oleks Rimšēvičs nõudnud neilt pidevalt altkäemaksu. Ja samas ilmus Rimševićsit halvustav foto, mis näitab tema seotust kahtlase Vene äriga.

Rimšēvičs ja tema advokaat peavad pilti võltsinguks. Associated Press kinnitas, et see on ehtne. Sama meelt on ka Riias tegutsev NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse direktor Jānis Sārts.

"Meie käsutuses olevad tehnilised vahendid näitavad, et see foto pole võltsing," sõnas Sārts.

Läti kaitseministeerium kinnitas, et Läti vastu on alustatud infooperatsiooni ja palub allikate hindamisel olla tähelepanelik. Peaminister Māris Kučinskis täpsustas hiljem, et selle taga on pangad ise, mitte aga näiteks Venemaa.

Sārts hindab olukorda nii: "Näeme, et neid uudiseid on avaldatud keskkondades, mis tavaliselt levitavad Kremli narratiive. Kuid see tegevus pole olnud kuigi edukas ja praegu pole mingit põhjust arvata, et see operatsioon võiks jätkuda. Näeme ka, et Associated Pressi uudis põhineb ühel asjast huvitatud allikal, kelleks on Norvik panga omanik."

Läti ajakirjanikud analüüsivad, et Rimšēvičsi altkäemaksujuhtum võib olla kuni viie aasta tagune ja seotud likvideerimisel Trasta kommertspangaga. Õiguskaitseorganid pole seda kinnitanud ega ümber lükanud. Kui nii, võib Rimšēvičsi hinnangut praeguse olukorra kohta pidada justkui enesekaitseks.

Samas paneb see küsima, miks pole Läti poliitikud pangajuhti kuulanud varem ja mitteresidentide kahtlast äri täpsemini seadustega reguleerinud.

"Võin kinnitada, et Läti rahandussüsteem on stabiilne. Pankadel tervikuna pole likviidsusprobleeme," ütles Läti rahandusminister Dana Reizniece-Ozola.

Kučinskis kinnitas, et paljude sündmuste sattumine ühele ajale on juhus - ameeriklased tegid oma tööd ja Läti korruptsioonitõrjebüroo oma.

"Meie finantssektor on stabiilne ja me kontrollime olukorda. Ainult ärge pange kõiki neid asju omavahel kokku. Oma põhimõtetest korruptsiooni ohjeldamisel ja finantskuritegude uurimisel me ei tagane," sõnas ta.

Läti peaprokurör on öelnud, et tal pole fakte, mis näitaks, et Rimšēvičsi altkäemaksujuhtum võiks olla kellegi lavastus.

Konstitutsioonikaitsebüroo juht omakorda kinnitas, et pangajuht Rimšēvičsi väited, nagu ründaks keegi Läti riiki või finantssüsteemi, on ülevõimendatud.