Dario Cavegn: võitlus Euroopa rahvusringhäälingute tuleviku eest on alanud ({{commentsTotal}})

Erameedia sõltuvus turundajatest ja kampaaniameistritest on süvenenud. Seetõttu otsivad võltsuudiste ning sisuturunduse ajastul üha rohkem meediatarbijaid tasakaalustatud ja tõest teavet just avalik-õiguslike väljaannete programmist. See võib aga põhjustada era- ja avalik-õiguslike meediaruumide vahel konkurentsisõja, kus pole kaalul vähem ega rohkem kui Euroopa rahvusringhäälingute tulevik, leiab news.err.ee vastutav toimetaja Dario Cavegn.

Olukord Eesti erameedia maastikul on samasugune nagu igalpool. Kirjastajad kaotavad veebimeedia pealetungi tõttu püsitellijaid ja reklaamitulu. Erameedia proovib kompenseerida kahjumit otsides uusi tuluallikad. Seda eelkõige reklaamitööstusest.

Nii on muutunud meieni jõudev teave kui ka uudiste pakkumisega seotud ärimudel. Kuna rohkem jälgijaid ja unikaalseid külastajaid tähendab rohkem reklaami käivet, hakkab erameedia vaatama uute auditooriumi sihtgruppide poole. Reklaamirahal püsivatel meediagruppidel on ellujäämiseks vaja uusi klikke ja lehekülastusi ehk uusi sisutarbijaid. Seda iga hinna eest.

Taoline tähelepanuvajadus aga ei kasvata tarbijate usaldust, mille pärast võisteldakse eelkõige avalik-õigusliku meediaga. Iseseisvaid ning tasakaalustatud uudiste loomisele keskendunud rahvusringhäälinguid lihtsalt kiputakse rohkem usaldama.

Kui kujutada ette, et meediaettevõtted on maapõuest toornaftat ammutavate pumbajaamade omanikud ning auditoorium tooraine maardla, siis istub Eesti rahvusringhääling üsna suure ressursi otsas. Kuid erinevalt erameediast ei müü rahvusringhääling oma ressurssi turundajatele ja kampaaniameistritele. Kas see ei oleks mitte erameedia unistus omada või kasvõi natukegi kontrollida ERR-i usaldavat jälgijaskonda, kelle tähelepanu saaks loovagentuuridele edasi müüa?

Rahvusringhäälingu auditoorium on äärmiselt hinnaline: selle liikmed tulevad tõenäoliselt tagasi, sest nad usaldavad ERR-i kanalitest saadavat teavet. Erameedia telekanalile looks aastatepikkune usaldusgarantii ja populaarsus äärmiselt tulusa reklaamiruumi ning tugevdaks märkimisväärselt meediamaja brändi.

Euroopa avalik-õiguslikud ringhäälingud on tavaliselt iseseisvad, tasakaalustatud ja vastutustundlikud infoallikad. Arvestades erameedias kasvavat konkurentsi ja üha süvenevat sõltuvust reklaamikäibest ning korporatiivsetest ärihuvidest, siis on loomulik, et maksutulu toel hästi töötav väljaanne kogub aina rohkem ja rohkem vaatajaid ning seeläbi kasvatab jälgijaskonna osakaalu riikliku auditooriumi hulgas. Lisaks sellele tõstab avalik-õigusliku sisu väärtust võltsuudiste ja kallutatud teabe viimaste aastate laialdane levik.

Irooniliselt on ERR-i sisuloomet reguleerivatest õigusnormidest, eetikanormidest ja häälekast eetikanõunikust saanud Eesti rahvusringhäälingu suurim konkurentsieelis – seda olukorras, kus ERR tegelikult ei pea kellegagi konkureerima.

Seega võib olla avalik-õiguslike meediaorganisatsioonide tulevik helge. Võltsuudiste leviku ja erameedia üha süveneva reklaamitulu sõltvuse tingimustes võib rahvusringhäälingu sisu olulisus ainult tõusta. Nii võivad muutuda nähtavamaks ka avalik-õiguslike meediamajade ajakirjanikud, kes on nõus seadusega kaitstud ajakirjandusliku sõltumatuse eest teenima väiksemat sissetulekut kui kolleegid erameedias.

Eelpool kirjeldatud trendide murdmiseks on erameedia kriitika ja lobitöö nihkunud avalik-õiguslikult sisuloomelt rahvusringhäälingu laiemale olemusele ehk üha enam küsitakse, kas rahvusringhäälingud ei moonuta niigi kasvava konkurentsiga meediaturgu. Täpsemalt arutletakse, kas tele- ja raadioprogrammi tootmist alustanud riiklikud meediamajad on jäänud ajale jalgu ning tuleks seetõttu kaotada.

Näiteks ei osanud keegi ette näha lobirünnakut, mille alla on praegu sattunud Šveitsi rahvusringhääling. Nimelt otsustas üks sealne teisejärguline populistist poliitik algatada initsiatiivi kaotada Šveitsi avalik-õiguslik meedia. Erakondade ja meediaettevõtete lobigrupid ei jätnud seda võimalust kasutamata ja ründasid alternatiivset mõtlemist esindava poliitiku tuules Šveitsi rahvusringhäälingut kõigilt rinnetelt. Argumendid ja süüdistused ulatusid alates turu moonutamisest kuni erapooletuse põhimõtte rikkumiseni.

Senimaani on erameedia lobitöö olnud edukas, sest viimased arvamusuuringud näitavad rahvusringhäälingu toetajatele sel pühapäeva toimuval referendumil vaid 10-protsendist edu vastasleeri ees.

Käivitunud on võitlus inimeste tähelepanu eest ning rahvusringhäälingu laiapõhjaline ja lojaalne jälgijaskond on selle konkurentsikempluse peaauhind. Isegi kui šveitslased otsustavad eeloleval pühapäeval toetada avalik-õigusliku meedia jätkamist, tõstatub rahvusringhäälingu vajalikkuse küsimus varem või hiljem taas nii Šveitsis kui ka siin Eesti. Seega pole küsimus kas, vaid millal see juhtub.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: