Karis hoiatas ohu eest ajakirjandusvabadusele

President Alar Karis kuulutas neljapäeval välja kümme seadust. Nende seas olid ka rahvusringhäälingu seaduse muudatused, milles näeb president ohtu ajakirjandusvabadusele.
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seaduse muutmise seaduse kohaselt peavad ERR-i nõukogus esindatud olema mõlema soo esindajad. Poliitilise sõltumatuse suurendamiseks peab ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast valitud esindajaid olema nõukogus ühe võrra rohkem, kui on riigikogus fraktsioone. Samuti nähakse ette, et riigikogu peab valdkonna tunnustatud asjatundjaid ERR-i nõukokku määrama avaliku konkursiga.
Karis juhtis seadust välja kuulutades tähelepanu, et kuigi Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatus ei ole vastuolus põhiseadusega, võib see avaldada negatiivset mõju ajakirjandusvabadusele.
"Rahvusringhäälingul kui avalik-õiguslikul meediaettevõttel on Eesti ühiskonnas ainulaadne ja oluline roll ning selle edasise sõltumatuse ja usaldusväärsuse kindlustamiseks on oluline jälgida ja tagada, et erakonnad nimetaksid ERR-i nõukogu liikmeteks mitte erakondlike, vaid avalike huvide eest seisvad meediaeksperdid," märkis riigipea.
Riigikogu kultuurikomisjoni liikmeid tabas mai keskel toimunud kultuurikomisjoni istungil üllatus, kui algul vaid rahvusringhäälingu nõukogu soolist tasakaalu puudutama pidanud sotsiaaldemokraatide eelnõule lisas komisjoni juht Liina Kersna külge kava suurendada ekspertide osakaalu nõukogus.
Seadusemuudatuste menetlus tõi kaasa aktiivse poliitilise arutelu, kas rohkemate ekspertide kaasamine nõukogusse suurendab või vähendab ERR-i poliitilist sõltumatust.
Koalitsiooni hinnangul ei tohiks nõukogus olla mitte poliitikute ülekaal, vaid hoopis sõltumatute ekspertide ülekaal. Seetõttu sooviti ekspertide arvu nõukogus ka suurendada.
Opositsioon kritiseeris aga, et kui nõukogusse määratakse kolm uut eksperti, siis kindlustavad võimuerakonnad hoopis enda võimu rahvusringhäälingus.
President Alar Karis andis neljapäeval heakskiidu veel seadustele, mis puudutavad kohtumenetluse optimeerimist ja kohtulahendite avalikkust ning kohtumenetluse kiirendamist. Samuti lihtsustub ehitus- ja planeerimisprotsess. Veel puudutavad vastuvõetud seadused krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõudeid ning nõudeid õhu kvaliteedile, ettevõtete börsile tuleku tingimusi, vaktsineerimist, abivajavate laste õigusi ning tuumajaama rajamise tingimusi.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









