Taani kuningriigi koosseisus Gröönimaa on igavese talve võrdkuju, alates majesteetlikust mandrijääst, lõpetades regulaarsete virmalistega. Kuid see on muutumises, vahendas "Pealtnägija".

Loodusgiid Adam Lyberth hoiab aus inuiti pärandit ja arktilist loodust, kuid viimasel ajal jookseb tema süda piltlikult öeldes verd nagu tema kodukandi liustikud.

"Kui sind ümbritseb selline hämmastav loodus, siis sa märkad eriti, kuidas jää ja jääkoorik muutuvad ning muutuvad tumedaks ja sulavad kiirelt," sõnas ta.

Jää katab kolm neljandikku Gröönimaast. Lyberth on aastakümneid viinud inimesi seda vaatama ja on käinud seal tuhandeid kordi. Alates tema lapsepõlvest 1950. aastatel on keskmine temperatuur tõusnud 1,5 kraadi ja muutnud maa liivaseks kõrbeks taanduva jää kõrval.

"Kui temperatuur muutub ainult pisut, siis siin Arktikas on suur mõju," ütles Lyberth.

Loodusgiid pole muutusi oma 35-aastase karjääri jooksul ainult pealt näinud, vaid ka objektiiviga jäädvustanud, kogudes haruldase ja ülevaatliku arhiivi jää lagunemisest.

Iseenesest pole jääpankade lahti murdumises midagi ebanormaalset, sest mis suvel sulas, selle asendas talvel sadanud lumi, kuid juba aastakümneid on süsteem tasakaalust väljas. Iga aasta on pisut erinev, aga viimasel ajal kaotab jäämassiiv soojadel kuudel rohkem kui külmadel kasvab.

"Mandrijää on kogu aeg sulanud. Alati on olnud sulaperiood, aga see sulaperiood paistab olevat dramaatiliselt suurenenud. Sulamine algab varem ja sula jätkub täiega kuni sügiseni igal aastal. /.../ See näitab meile, et kliimamuutus on päriselt. Selles pole kahtlust," ütles Gröönimaa kliimauuringute keskuse vanemteadur Thomas Juul-Pedersen.

Põhjus, miks Gröönimaa on potentsiaalselt maailma suurim probleem, seisneb selles, et sealne mandrijää on tohutu.

Gröönimaa püsiasustus on ainult rannikul ja kolmveerandi pindalast katab mandrijää, kus keegi ei ela. See on jäänuk viimasest jääajast umbes 10 000 aastat tagasi.

Mandrijää on nii suur, et see ei sula eeldatavasti kunagi päriselt ära, aga ta on piisavalt suur, et isegi suhteliselt pisikesed muutused tema pinnal võivad tõsta merepinna taset kogu maailmas. Ja alates aastast 2004 on sulamise tempo kiirenenud.

USA kosmoseagentuur NASA hindab, et Gröönimaa kaotab iga aasta 30 miljardit tonni jääd rohkem kui aasta varem.

Skeptikud viitavad, et eelmisel talvel mandrijää pisut kasvas, aga see oli tänu rekordilistele lumesadudele, mida omakorda põhjustasid rekordilised orkaanid lõunas. Supertormide sari Kariibidel paiskas rekordilisi sademeid kuni Arktikani.

"Sama trendi on näha mitte ainult Gröönimaal, vaid paljudes paikades ümber maakera, kus esineb arvukamalt orkaane, suuremaid orkaane, põuda, üleujutusi ja kõike sellist. Need on kõik muutuva kliima märgid. Mandrijää koosneb vanast lumest. Uus lumi muidugi suurendab mandrijää massi, aga kui sellele järgneb suurenenud sula järgmistel aastatel, siis see ka kaob," selgitas Juul-Pedersen.

Kliimamuutus on korraga probleem ja võimalus

Asja iroonia on selles, et paigas, mida kliimamuutus kõige rohkem puudutab, on paljud selle pärast ehk kõige vähem mures. Kliimamuutus on korraga probleem ja võimalus.

Paljud isegi tervitasid algul sooja, eriti põllupidajad. Kujalleqi fjord lõunas asutati viikingite poolt tuhat aastat tagasi ja tänaseni on seal mitu isoleeritud küla, mida ühendab maailmaga ainult laevatee.

"Minu meelest on järsku meres rohkem jääd suvel. Mõnikord tekib tohutu hulk ja see tõkestab fjordi. Meil on täna natuke õnne, et me läbi pääsesime," ütles põllumajanduskonsultant ja ühtlasi värske Gröönimaa asevälisminister Kenneth Hoegh.

Ferdinand Egede võib kuude kaupa näha ainult oma kahte koera, kahte poega, naist, venda ja õemeest ning 400 lammast. Hingematvalt kaunis kohas elavat pere ei häiri isolatsioon, vaid veider ilm. Eelmisel talvel sulas lumi vara ja siis külmus uuesti.

"Selle asemel, et maad kaitseb lumekate, on tappev jääkiht," ütles Kenneth Hoegh.

"Mul on hea meel, et see on teie meelest imeline koht, aga meil on ka omad probleemid põuaga ja pikaleveninud putukarünnakutega," kommenteeris Ferdinand Egede.

"Meil oli pikaleveninud põud, kuni muutus täiesti kuivaks. Kõik kuivas ära. Ja siis vahetult enne, kui pidi algama heinategu, hakkas sadama," märkis Hoegh.

Suur sula pole olnud võib-olla loodetud buum farmeritele, küll aga on võitjad kalurid. 90 protsenti 56 000 elanikuga Gröönimaa tuludest tuleb kalandusest.

Andrias Olsen on laevastiku juht riigifirmas Royal Greenland. "Üldiselt me näeme tänu kliimamuutusele suuremaid koguseid. Või vähemasti tänu soojemale meretemperatuurile. Aga ka tänu mandrijää sulamisele. Kui mandrijää sulab, siis jõuab merre palju toitainerikast vett fjordisüsteemidesse," selgitas Olsen.

Kõige üllatavam muutus on makrelli ilmumine kohalikesse vetesse – soojaveekala, mida kohtab harva alla 8-kraadises vees. Tema massimigratsioon nii kaugele põhja viib teadlased hämmingusse.

"2011 püüti Gröönimaal esimene makrell. Juba mõne aasta sees, 2014 püüti 85 000 tonni ja see on päris palju, see on umbes 20-24 protsenti Gröönimaa rahvuslikust ekspordist tol aastal," selgitas kalakasvatusteadlane Teunis Jansen.

Aga kuigi võib olla ka võitjaid, siis vana inuit haistab suuremaid probleeme. [27’56’’ Adam (inuiti keeles): "Jää sulamine puudutab mu südant. On fakt, et mandrijää sulab ja maastik muutub. Vaadake ringi, see toimub väga kiiresti," ütles Adam Lyberth.