Aimar Ventsel: Riia, mu arm ({{commentsTotal}})

Aimar Ventsel.
Aimar Ventsel. Autor/allikas: Tartu ülikool

Läti tähendus paljudele eestlastele seisneb vaid teiselpool piiri avatud alkoholipoodides. Etnoloog Aimar Ventsel leiab, et endine regioonisisene küünarnukitunne Eesti, Läti ja Leedu vahel võiks olla lihtinimese tasemel palju laiem ja tugevam.

Sain hiljuti kokku omaaegse ülikoolikaaslase Erkki Bahovskiga. Istusime rahvusraamatukogu kohvikus, jõime kohvi ja rääkisime ühest ammusest Erkki näoraamatu postitusest. Nimelt käis ülikoolikaaslane kunagi koolis esinemas ja siis tuli välja, et lapsed olid käinud igasugustes kaugetes riikides, Lätis polnud neist aga keegi käinud. Nüüd istun ma Riia uues ja väga muljeltavaldavalt stiilses rahvusraamatukogus, aknast avaneb suurepärane vaade jäätunud Daugava jõele ja vastaskaldal asuvale vanalinnale. Hommikul saatis üks me tudengitest – Janno Zõbin – mulle oma Tartu Postimehes ilmunud loo, mille mõte oli kokkuvõtvalt selline – talle on tekkinud mulje, et eestlased suhtuvad nii Lätti kui ka lätlastesse üleolevalt ning tegelikult pole sellisel suhtumisel mitte mingit põhjust. Jah, lätlased elavad vaesemalt ja palgad on neil väiksemad, ent miks annab see põhjuse üleolekutundeks?

Mulle Riia meeldib. Ta meenutab mulle kohati Ida-Berliini üheksakümnendail aastail. Eriti "ülejõe" kvartalid. Suhteliselt rääbakatesse tsaari- ja ka nõukogudeaegsetesse majadesse on viimastel aastail tekkinud väikesed individuaalse stiiliga kõrtsid, baarid, klubid, söögikohad või galeriid. Alles on ka tõelised trash-baarid, kus keldripugerikes käib koos proletariaat ja igat masti eluheidikud joomas 1,25 eurot maksvat õlut. Taolistes asutustes võib teinekord ka süüa, friikartuleid praelihaga või muid mittegurmeetoite. Lätlased on leidnud väga hea mooduse, kuidas müüa alkoholi keelutunnil – tuleb üles otsida asutus sildiga "Kafe-veikals" ehk siis kohvikpood. Seal võib iga kell osta suhteliselt piiramatus koguses alkoholi, enam-vähem poehindadega. Kaasa peab aga võtma koos pudelitega antava plasttopsi. Tegemist on ju ikka kohvikuga! Trash-baaride ja "peenemate" ning "kreatiivsete" kohtade fundamentaalne erinevus on keel –urgastes tuleb asju ajada vene keeles, hipsterbaarides kehtib aga inglise keel.

Eile kondasin Riia vanalinnas ja leidsin huvitava folk-baari. Asub keldris, on suhteliselt suur, sisustus on väga rustikaalne. Seal mängib iga päev elav muusika, eile oli laval ansambel, keda võiks pidada meie Curly Stringsi ekvivalendiks. Nad ajasid rahva pöördesse küll, lõpulugude ajal tantsisid kõik. Arutasin seal ühe Eesti kolleegiga et miks ei ole Tallinnas või ka Tartus folgiklubi? Mitte klubi, kus regulaarselt esinevad folk-bändid aga selline koht nagu Riias – rahvusköögi ja –õlledega. Eesti suurim vabaõhufestival on folgifestival, üldse on seda muusikat Eestis viimasel ajal palju. Huvitav, miks pole aga kohta kus käiks nii omad kui turistid?

Kulinaarses mõttes annab Riia omas multikultuursuses igale Eesti linnale sada silma ette. Ma – professionaalsest kretinismist ajendatuna – otsisin usbeki restorane. Interneti andmeil on neid kesklinnas neli-viis. Käisin neis ühes. Hinnatasemelt üle Riia keskmise, ent väga väljapeetud koht. Plov toodi lauale näiteks nii, et mu laua kõrvale pandi väike lauake kuhu köögist toodi malmist pott, millest siis peakokk mulle portsjoni taldrikusse tõstis. Kes tahab odavamalt, sel soovitan minna aga bussijaama vastas asuvale Keskturule. Seal on usbeki puhvet, mille hinnatase on kordades madalam kui vanalinna restoranides, toit aga samakorra autentsem. Täna lähen sinna lagmani sööma, on selline uiguuri nuudliroog. Turul on ka kaks usbeki pagariputkat, kus müüakse täitsa õiget samsad, sellist mida isegi Kesk-Aasias igal pool ei saa (kusjuures tatarlaste ja usbekkide vahel käib vaidlus, et kelle leiutis samsa tegelikult on). Ja peale selle on massiliselt igas hinnaskaalas india, pakistani, türgi jne. toidukohti.

Miks ma seda kõike kirjutan? Veel veerand sajandit tagasi olid Eesti, Läti ja Leedu nagu kolmikud. Oli vähe suuri üritusi, kus ei olnud väljas kõigi kolme riigi lipud. Armastati rääkida Balti ühisrindest ja sellest et oleme kõik saatusekaaslased. Kuidagi märkamatult on see solidaarsus erodeerund. Läti tähendus paljudele eestlastele seisneb vaid teisel pool piiri avatud alkoholipoodides. Mõni asisem eestlane võtab Lätist ka toiduaineid ja ehitusmaterjale kaasa, kui osturetkele suundub.

Eesti seisukohast eksisteerib Balti ühisrinne vaid siis, kui kolme maa presidendid, pea- või muud ministrid jälle kohtuavad. Lätlaste ja leedulaste poolt vaadatuna see aga nii pole. Nemad peavad Balti riike palju rohkem seotud regiooniks. Miks ma istun praegu Riia rahvusraamatukogus? Sest mind kutsuti ülikooli õpetama. Tallinna vanalinna baarides kuuleb palju läti ja vähem leedu keelt. (Riia baarides pole mina eesti keelt veel kuulnud.) Käisin millalgi Pärnus ja mind üllatas Leedu numbrimärkidega autode rohkus spa-de ees. Minu Leedu kolleegid näiteks tunnevad pidevalt huvi eesti teadlaste uute publikatsioonide vastu.

Millegipärast on eestlased en gros ära unustanud, et lõuna pool asuvad huvitava köögi, kultuuri ja atmosfääriga endised "saatusekaaslaseed". Vilniuses, Riias ja Kaunases on kohe päris palju midagi teha. Lähim meile asine suusamägi asub Lätis ning seda rida võiks jätkata. Mulle isiklikult väga meeldiks kui endine regioonisisene küünarnukitunne oleks tugevam ka lihtinimese tasemel. Ja ma arvan et vähemalt Eesti baariomanikel oleks Riias paljugi õppida.

 

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: