Aimar Ventsel: probleemid lõimumisega ehk rääkides väärtustest ({{commentsTotal}})

Aimar Ventsel.
Aimar Ventsel. Autor/allikas: Tartu ülikool

Eestis valitsev käsitus kipub suruma eestlastest hermeetiliselt eraldatud mõiste „venelased“ alla sadade rahvuste, kultuuride, köökide ja mitme religiooni esindajad. „Venelaste“ lõimumisega oleks justkui probleeme, kuid adekvaatselt ei suudeta probleemi olemust määratleda, kirjutab etnoloog ja alakultuuride uurija Aimar Ventsel.

19. septembril käisin Pärnus konverentsil „Mitmekultuurilisus – oht, võimalus, väärtus?“, mille korraldas integratsiooni sihtasutus koostöös Tartu ülikooli Pärnu kolledži, Pärnu omavalitsuse ja kultuuriministeeriumiga. Kokku oli tulnud inimesi erinevatest valdkondadest, politseist kuni kirjanikeni välja.

Nagu oodata võis, läkski arvamustevahetuseks igihalja teema – integratsiooni – üle. Integratsioon on sihukene asi, mida keegi ei oska õigupoolest defineerida, sellest hoolimata aga teatakse, millega on tegemist ja ollakse kindel, et sellega on probleem. Probleemi subjekt on teatavasti Eestis elavad venelased, kuid probleemi olemus on lahtine – viidatakse keeleoskusele, teises meediaruumis elamisele, erinevale arusaamisele ajaloost ja teab millele veel.

Sellepärast on väga kahju, et kohale ei tulnud Katri Raik, kelle ettekande pealkiri („Meie venelased: kindlalt väärtus ja võimalus! Narva ainetel“) lubas teistmoodi lähenemist antud teemale. 

Üks huvitav filosoofiline küsimus on muidugi see, et kas probleemi üldse eksisteeribki, kui keegi ei oska täpselt sõnastada probleemi olemust. Millega seoses tõin ma näiteks sellesuvise arvamusfestivali, kus Yana Toom korraldas Keskerakonna telgis vestlusringi hallide passide teemal. Kohale oli kutsutud ka Jaak Madison, kelle seisukohad Yana Toomi omadest diametraalselt erinesid. Lühidalt võttes arvas Yana Toom, et kõigile kodakondsuseta inimestele tuleb anda võimalus võtta Eesti Vabariigi kodakondsus ja eks inimesed ise otsusta. Nii või teisiti, teema oleks sellega lõpetatud.

Madison oli aga kategooriliselt vastu igasugusele „kodakondsuse kinkimisele“.

Ma kuulasin seda ja mõtlesin, et vähemalt ühes on diskussioonikaaslased sarnasel positsioonil – jutt käis eestlastest ja venelastest kui kahest hermeetiliselt eraldatud hemisfäärist.

Nojah, jätame nüüd kõrvale selle, et eestlased ja venelased ei ela juba ammu täiesti eraldatud maailmas, vaid läheme hoopis arusaama juurde, et Eestis elavad umbisikulised venelased. Siinkohal läksin ja otsisin välja 1999. aastal ilmutatud „Eesti rahvaste raamat“ (Jüri Viikberg). Praegu, 2017. aastal, oleks vaja selle raamatu ajakohastatud järge, ent ma tean, et selle kokkupanek nõuaks fanatismi. Jüri Viikberg käis sõna otseses mõttes läbi erinevate rahvaste esindajad või ka neid esindavad kollektiivid ning pani niimoodi oma entsüklopeedia kokku. Kusagilt peaks ilmuma keegi, kes selle ringi järjekordselt läbi teeb. 

Ma üritasin leida värskemat infot Eesti Vabariigi etnilise koostise kohta, ent detailset ülevaadet ei leidnudki. 2000. aastal räägiti Eesti Vabariigis 109 keelt, 2011. aasta rahvaloenduse andmeil elas Eestis üle 180 rahvusrühma, kusjuures mõni on esindatud vaid paari inimesega, teised sajakonna ja kümmekond rahvusrühma enama kui tuhande inimesega.

Pole vaja olla eriline raketiteadlane, et (kas või libistades pilgu üle Viikbergi raamatu sisukorra) saada aru – lõviosa neist rahvastest pärinevad endise Nõukogude Liidu erinevatest osadest ning on osa venekeelsest kogukonnast.

Olles teinud juba mitukümmend aastat uurimistööd Siberis, on mind alati hämmastanud, et saatuse tuuled on kandnud Eestisse mõne esindaja praktiliselt igast Siberi rahvusrühmast. Jukagiirid, jakuudid, evengid, hakassid, eveenid, nanaid, burjaadid – keegi neist elab ka Eestis. Kogu selle kirju seltskonna mahutatakse aga eestlaste poolt sageli lahtrisse „venelased“.  Sinna alla kuuluvad erinevad kultuurid, keeled, köögid ja ka religioonid, niipalju kui neid keegi usub.

Eestlasel on võimalus selle kirevusega kokku saada mõned korrad aastas, kui korraldatakse järjekordne vähemusrahvaste kultuurifestival, kus saab vaadata korea, kabardiinibalkaari või ukraina tantse, suurema ürituse puhul pakutakse ka rahvusroogasid, üldjuhul mitmesuguseid pirukaid. Nii võib öelda, et Eesti Vabariigis toimub vähemusrahvaste folkloriseerimine, nende olemasolu teadvustatakse avalikus ruumis läbi eksootika. 

Pärnus toimunud konverentsi modereeris Urmas Vaino, kes esitas mulle küsimuse, et miks me ei tea näiteks Eestis eksisteerivast venekeelsest kultuuriruumist suurt midagi. Küsimus on muidugi selles, et kas tõesti ja kes ei tea. Eestis eksisteerib venekeelne teadus, teater, kirjandus, igat masti muusika ja teab mis veel. Kinokunsti vist siiski ei ole.

Mul ei olnud ka vastust, et kuhu see kõik hajub, miks eestikeelne meedia seda kajastama ei kipu. Võib ju olla, et näpuotsaga kirjutatakse, räägitakse ja kõike seda ka näidatakse televiisoris, ent pilk libiseb üle ja saadud informatsioon ununeb ruttu.

Vaadates tagasi Pärnu konverentsile – ega keegi lõpuks tõstatanudki küsimust, kas olemasolev ning konkreetselt eksisteeriv mitmekultuurilisus on oht või väärtus. Seega võime edasi elada teadmisega, et Eestis elavad peamiselt eestlased ja venelased ning oodata järjekordset vähemusrahvuste folkloorifestivali. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: