Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Anna-Kaisa Oidermaa: tuju null - lähme reisile!

Anna-Kaisa Oidermaa.
Anna-Kaisa Oidermaa. Autor/allikas: Tanel Valdna/ERR

Kui heita pilk nõukaaegsele vaimse tervise käsitlusele või isegi aastakümne taha, võime näha, et oleme üsna pika maa maha käinud. Suurem osa meist ei arva enam, et vaimse tervise probleemiga inimesed peaksid olema ühiskonnast sunniviisiliselt eraldatud, enesetappude arv on langenud ning vaimsest tervisest võib juba suhteliselt vabalt rääkida.

Meil on mitmeid toredaid ennetusprogramme, nagu näiteks Kiusamisvaba kool või Imelised aastad, sõltuvushäiretega on hakatud tõsisemalt tegelema. Perearstide võimekus tavalisi probleeme ravida kulgeb üha kasvavas joones. Kuigi psühhiaatreid, vaimse tervise õdesid ja kliinilisi psühholooge on suure abivajaduse jaoks liiga vähe, pääseb aastas psühhiaatri konsultatsioonile ligi 100 000 inimest. Siiski on ka näha, et pikk maa on veel käia.

Viimasel ajal on meedias palju juttu sellest, et abi ei ole kättesaadav, lihtsalt ei saa spetsialistile aegu, väiksemates asulates spetsialiste ei olegi. Paljudele inimestele on nn alternatiivmeditsiin või suisa esoteerika vastuvõetavaim abi otsimise viis. Oleme kolleegidega palju arutanud, miks on meil esoteerika nii populaarne ja pigem tavalisemgi abi otsimise koht näiteks ärevuse või depressiooni puhul? Kas tõesti ei pääseta vaimse tervise spetsialisti juurde, oleme oma teavitustööd veel nii vähe teinud, et piinlikkustunne suur või kostuvad selgelnägijate sõnumid meedias paremini läbi?

Praegune olukord ei ole ideaalne aga on näha, et kui depressiooni teemal ots lahti teha, ei kipu jutt otsa saamagi. Nii palju on inimlikke kannatusi, segadust, teadmatust, lootusetusetunnet. Üheks oluliseks jututeemaks võiks olla ka see, mida teha, et me depressiooni ravist ei räägiks depressiivses toonis. Et lootust ei ole ja abi ei ole. See võib muidugi teha rahutuks, et nüüd peabki midagi ette võtma. Et tuleks teha plaan, kuidas ennetada olukorda, mille eest hoiatab Maailma Terviseorganisatsioon: depressioonist saab juba kümne aasta pärast töövõimakaotuse põhjus number üks.

Me ei saa ju oma väikeses ja tublis riigis, kus majandus õitseb, tootlikkus ometigi väike ja inimesed pole just kõige õnnelikumad (63 kohal õnneindeksi järgi), seda lubada! Oleme ju nutikad ja töökad, head õppijad. Võtame midagi ette! Paljudel inimestel teeb reisimine tuju paremaks ja annab inspiratsiooni. Teeks väikese tiiru ümber maailma ja vaataks ringi, miliseid ennetusvõimalusi on mujal kasutusse võetud.

Õnnelike soomlaste juurest oleme palju toredaid mõtteid saanud. Kadedaks teeb aga see nende heaolu ning see, et nad meie psühhiaatreid sisse vehivad. Üks sekkumisvõimalus on viimastel aastatel eriti suurt kadedust tekitanud. Tegemist on sekkumisega peredele, kus lapsevanemal on psüühika või sõltuvushäire, ka tõsiste kehaliste haiguste puhul on see kasutuses. Selle käigus otsitakse üles pere tugevused ja aidatakse neile luua võrgustikku laste ümber, et katkestada põlvkonniti kulgevat ebavõrdsust. "Räägime lastest" on programmi nimi ja meilgi on juba mõned inimesed selle osas koolitust saanud - loodame, et võimalused laienevad. Eriti kadedaks teeb hoiak, mis läbi kumab - peres ei pea kõik oleme ideaalne, aga väikeste vahenditega saab toetada lapsi nii, et neil oleks, millele oma tulevikku ehitada.

Hopsame nüüd Ühendkuningriiki, kus vaimsele tervisele on ekstra tähelepanu osutanud ka tulevane kuningas - tema on seal sõnakamaid stigmaga võitlejaid. Suurbritannias on vaimse tervise majanduskulusid uuritud ja leitud, et iga investeeritud rahaühik toob majandusse mitu tagasi. Siin ei räägita vaid tööstressist, vaid kasutatakse töökohtadel programme, mis on suunatudki sellele, et töökontekstis saaks vaimsest tervisest rääkida ning vajadusel kiiret ja varast sekkumist pakkuda. Sellega nad veel ei piirdu, näiteks on peaministril ambitsiooniks plaan koolitada kõik õpetajad vaimse tervise esmaabi andma. Vaimse tervise probleemidega võitlemist peavad nad olulisemaks, kui võitlust vaesusega. Eks nad peavad ju nutikaid lahendusi otsima, nende majandusel on suured väljakutsed ees.

Kui vaadata korraks maailma teisele poolele, Austraaliasse, on ka seal, mida õppida. Nemad näevad noorte vaimset tervist prioriteedina, kuna suurem osa probleemidest enne 25. eluaastat oma nägu näitab. Austraalias on kasutatav ja tunnustatud noortekeskuste süsteem nimega Orygen, kus peamiselt pakutaksegi madala lävega vaimse tervise kiiret abi. Noorel, kel ei ole hea olla, on võimalik minna kohale ning eri valdkondade spetsialistide abiga sotti saada, millest enesetunne kehvaks on läinud, samas kohas pakutakse nii vaimse tervise, seksuaaltervise, suhete, õppimise kui karjäärivalikute osas nõu. Ega noorte puhul polegi alati nii lihtne üht muret teisest eristada. Austraallased väidavad, et sellist tüüpi lähenemine on lisaks inimsõbralikkusele ka kulu-efektiivne, nad on seda uurinud.

Kui tulla nüüd koju tagasi ja reisida natukene fantaasiamaailma võiks veelgi pakkuda esmapilgul natukene naljakaid, aga kui pikemalt mõtlema hakata, siis võimalikke lahendusi. Üks on inspireeritud Zimbabwest. Seal on hakatud treenima vanaemasid vaimse tervise nõustajateks. Kas ka meil võiks olla kaalumisel, et koos pensionile minekuga saab inimese elementaarse vaimse tervise esmaabi koolituse. Nii lööks mitugi kärbest ühe hoobiga. Inimesed, kes tööturult lahkuvad, saaksid tunda end vajalikuna, pakkudes tuge kas oma kogukonnas või miks mitte veebi teel. Samas ennetaks ju parem teadlikkus ka vanemaealiste vaimse tervise rikkeid, mis ühe suurema probleemina välja joonistuma hakkavad. Keda veel koolitada esmaabi andma? Lisaks varem mainitud õpetajatele, võiksid esmaabi osata anda ka raamatukoguhoidjad, miks mitte poemüüjad väiksemates asulates. Pooleldi naljaga, pooltõsiselt oleme kaalunud, et vaimse tervise vestluseks võiks olla kvalifitseeritud ka baarmanid. Oma muresid uputama tulevad inimesed saaksid nii ka asjalikku nõu ja tuge. Kes veel? Minult on oma klientide osas abi küsinud ka juuksurid, kosmeetikud ja massöörid. Neile jagatakse vahel enamgi kui kodus või sõpradele. Oma muresid arutada on küllalt turvaline, ei ole häbimärki, ei pea otse silma vaatama...ja kui saaks veel ka tõenduspõhiseid vaimse tervise soovitusi, oleks ju eriti hea lahendus.

Kokkuvõtteks võiks reisimuljetena niipalju kaasa tuua, et vaimse tervise kompetentse võiksid laiendada pea kõik. Depressiooniga võitlemine ei ole üksik võitlus, see puudutab paljusid meie seast ning meil kõigil on võimalus end selles osas tugevamaks treenida. Peaasjad räägivad ja kuulavad hea meelega reisimuljeid, häid mõtteid ja näiteid, kuidas võiksime depressioonile vastu astuda.

MTÜ Peaasjad ühendab inimesi, kes hoolivad vaimsest tervisest. Peaasja tuumikusse kuulub vaimse tervise ja noorsootöö spetsialiste, konsultante ja kaasamõtlejaid erinevatest eluvaldkondadest. MTÜ Peaasjad püüdleb vaimse tervise teemade mõistva, aruka, paindliku, kuid ka optimistliku ja avatuma käsitlemise poole. Vaimne tervis on inimõigus. Soovime, et inimestel oleksid käepärast vahendid, millega seda õigust teoks teha. Portaal Peaasi.ee pakub nii tõenduspõhist informatsiooni, veebipõhist nõustamist kui ka vaimse tervise, selle hoidmise, probleemide ning nende leevendamise alaseid koolitusi.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: