Egiptuse valimised jõudsid lõpule, võitjas mingit kahtlust ei ole ({{commentsTotal}})

{{1522306980000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Egiptuse kolm päeva kestnud presidendivalimised jõudsid lõpule. Esialgsetel andmetel sai ametisolev president president Abdel Fattah al-Sisi 92 protsenti häältest.

Valimiskomisjon kutsus aktiivselt inimesi üles hääletama, sest suure osavõtuprotsendiga lootsid võimud rõhutada president Abdel Fattah al-Sisi mandaati, vahendasid ERR-i teleuudised.

Valimiskomisjoni esimees tegi riiklikus televisioonis pöördumise, milles kutsus egiptlasi üles maailmale näitama, et Egiptus teeb alati ajalugu. Ta nimetas valijaid vaaraodeks, kes on loonud maailma hämmastava tsivilisatsiooni.

Esimesel valimispäeval käis hääletamas 21 protsenti valijatest, teiste päevade valimisaktiivsuse kohta ei ole andmeid avalikustatud, kuid meedia andmetel on see veelgi väiksem.

Al-Sisi võit on kindel, sest tõsiseltvõetavad kandidaadid, kes tahtsid tema vastu kandideerida, pandi kas vangi või sunniti neid kandideerimisest loobuma.

Vastamisi läks ainult kaks kandidaati: erukindralist president Sisi ning vähetuntud Moussa Mostafa Moussa, kes esitas oma dokumendid viimasel minutil ning sellega vältis valitsus Sisi kandideerimist üksinda. Moussa on kusjuures teatanud, et toetab praeguse presidendi poliitikat.

Esialgsetel andmetel kogus praegune president 92 protsenti häältest. 60 miljonist hääelõiguslikust kodanikust käis hääletamas umbes 23 miljonit. See on vähem kui 2014. aasta valimistel, kus valimisaktiivsus oli 47 protsenti ja Sisi kogus 97 protsenti häältest.

Ametlikud valimistulemused avaldatakse 2. aprillil.

Aastatel 1981-2011 valitses Egiptust endine õhuväe ülem Hosni Mubarak, kuid nn arabia kevade sündmuste käigus ta kukutati ning sellele järgnenud esimestel võrdlemisi vabadel valimistel sai riigipeaks islamistliku Moslemivennaskonna taustaga Muhammad Mursi. Viimane aha kukutati sõjaväe poolt 2013. aastal ning tema asemel hakkas presidendiks Abdel Fattah el-Sisi.

Lääneriikide jaoks on Egiptuse näol olnud juba pikemat aega tegu keerulise küsimusega, kus vabadel valimistel on oht islamiäärmusliku taustaga presidendi esiletõusuks, samal ajal on keeruline teha koostööd riigiga, mida juhib relvajõudude toel võimu haaranud autokraat.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: