Uus näitus tutvustab kriminalistika arengut
Tartu Ülikooli muuseumis avatud uus näitus tutvustab kriminalistika arengut ning õigusemõistmise keerukust läbi kahe tõestisündinud loo.
Näitusel saab aimu, kuidas käis süüdlaste väljaselgitamine siis, kui fotorobot joonistati kilele ja sõrmejälgi võrreldi hiiglasliku masinaga.
Tartu ülikooli muuseum on rekonstrueerinud kaks juhtumit, mille abil kriminalistika areng puust ja punaseks teha.
Esimeses loos tuleb leida 1934. aastal Elvas roima toime pannud kurjategija, teises loos aga rullub lahti lausa filmistsenaariumi vääriline juhtum, 1959. aastal Kohtla-Järvel toimunud raharöövist.
"Seda uuriti üle kahe aasta ja lõpuks avastati see tegelikult õnnelike juhuste kokkusattumusel. Aga selleks hetkeks oli üle kuulatud tuhandeid inimesi ja uurijad olid mitu korda käed püsti tõstnud, et nad enam edasi ei oska ja ühtegi juhtlõnga ka enam rohkem ei paistnud," rääkis näituse projektijuht Mairo Rääsk.
Kõnealused juhtumid toovad välja nii mõnedki põnevad seigad toonasest asjaajamisest.
"Ühe päevaga mõisteti siis kohut. Hommikul kell 10 hakkas, kell 11 õhtul oli süüdimõistev otsus olemas. Prokuröril oli täielik võim, usuti seda, mida oli kokku korjatud. Kohtus siis kaitsjad said midagi teha loomulikult, aga tegelikult oli kohtunikel üsna määratud, et mida prokurör ütleb, seda me ka siis teeme," rääkis näituse kuraator Kaija-Liisa Koovit.
Kriminalistika ja õigussüsteemi arengutega saab ülikooli muuseumis tutvuda alates kolmapäevast.
Toimetaja: Priit Luts