Streik põhjustas Prantsuse rongiliikluses kaose ({{commentsTotal}})

Ulatuslik raudteetöötajate streik põhjustas teisipäeval kaose Prantsuse rongiliikluses ja on seni suurim proovikivi president Emmanuel Macroni majandusstrateegiale.

Riikliku raudteevalitsuse SNCF andmetel on teisipäeval töös umbes 12 protsenti kiirrongidest ja 20 protsenti piirkondlikest. Prantsusmaal sõidab rongiga igapäevaselt 4,5 miljonit inimest.

Kolm neljandikku Londonisse ja Brüsselisse sõitvatest Eurostari rongidest teevad oma reisi teisipäeval ära. Ettevõtte Thalys rongid sõidavad Belgiasse ja Hollandisse peaaegu tavapäraselt, kuid Hispaaniasse, Itaaliasse ja Šveitsi ei sõida ükski.

SNCF-i sõnul osaleb streigis umbes 75 protsenti rongijuhtidest ja kolmandik firma töötajatest.

Lisaks rongiliiklusele mõjutavad streigid teisipäeval ka lennufirma Air France lende, ülikoole ja prügivedu.

Teisipäevane streik on esimene kolmele kuule plaanitud tööseisakute seerias. Raudteetöölised protestivad valitsuse  plaani vastu vähendada töötajate kaitset.

Streiki pooldab pisut alla poole prantslastest.

Streigi tõttu otsustasid paljud prantslased minna tööle autoga. Pariisis oli hommikuse tipptunni ajal 370 kilomeetrit ummikuid, kirjutas liiklust jälgiv portaal Sytadin.

SNCF on laenuandjatele võlgu 46,6 miljardit eurot. Macroni sõnul peab ettevõte oluliselt parandama oma efektiivsust ja kärpima jooksvaid kulutusi, et valmistuda reisirongiliikluse avamiseks konkurentsile 2020. aastaks.

Valitsus tahab lõpetada eristaatuse andmise uutele raudteetöötajatele. Praegu tähendab eristaatus seda, et töötajatele tagatakse eluaegne ametikoht ja võimalus varakult pensionile minna.

Lisaks tahab valitsus ühendada SNCF moodustavad kolm osakonda üheks riigiomandis firmaks. Ametiühingud pelgavad, et see on pikk samm SNCF erastamise suunas.

"SNCF on riigi osalusega äriühing ja jääb riigi osalusega äriühinguks," lausus transpordiminister Elisabeth Borne teisipäeval.

Streik on proovikivi nii Macronile kui ka ametiühingutele. Streik näitab, kui kaugele saab Macron minna Prantsuse majanduse liberaliseerimisega ning kui suur on ametiühingute mõjuvõim.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: