Macroni reformide vastased grupid üritavad koonduda ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Prantsusmaal toimuvad neljapäeval uued meeleavaldused, milles ametiühingud üritavad ühendada valitsuse reformide peale vihaseid tudengeid, riigitöötajaid ja rongijuhte.

Ametiühing CGT kutsus president Emmanuel Macroni reformide vastu olevaid gruppe tulema kokku ja näitama oma rahulolematust ühiselt. Seni on grupid avaldanud reformide ja muu vastu meelt eraldi ja nende kokkutoomist pole üritatud.

Meeleavaldused peaksid toimuma üle riigi. Pariisis algavad need Eesti aja järgi kell 15.

Macron sai võimule lubadusega ulatuslikult reformida Prantsuse majandust. Tema oponendid aga väidavad, et ta tahab avalikke teenuseid hävitada, muu hulgas kärpides 120 000 avaliku sektori töökohta.

Macron ütles eelmisel nädalal usutlustes, et kavatseb oma valimislubadused täita.

Uuring: ligi 60 protsenti prantslastest pole Macroniga rahul

Kuuskümmend protsenti Prantsuse valijaist ei ole president Emmanuel Macroniga rahul, näitavad kolmapäeval avaldatud arvamusuuringu tulemused.

Protestid 11 kuu eest võimule tulnud 40-aastase presidendi auahnete reformiplaanide vastu laienevad. Macron on asunud reformima paljusid Prantsusmaa eluvaldkondi kohtutest haridussüsteemi ja riigiraudteeni.

Agentuuri Ifop-Fiducial arvamusküsitlusele vastanuist kuulutas 58 protsenti, et ei ole 40-aastase presidendiga rahul.

Ka teiste uuringute põhjal on Macroni toetus umbes 40 protsenti.

Vastanute enamus - 57 protsenti - tunnistab, et Macron peab oma kampaanialubadusi. Ta on astunud samme Prantsusmaa konkurentsivõime suurendamiseks ja riigiaparaadi kärpimiseks.

"Ma teen, mida ütlesin," sõnas Macron eelmisel nädalal usutluses telekanalile TF1.

President seisab aga silmitsi kolmeks kuuks kavandatud raudteestreikidega, millega ametiühingud protestivad suurtes võlgades riikliku operaatori SNCF ümberkorraldusplaanide vastu.

Järgmine avalikus sektori tööseisakutest on neljapäeval, siis protestivad ka paljude ülikoolide tudengid.

Välispoliitikas, kus Macron on asunud energiliselt tegutsema nii Lähis-Ida konfliktide kui kliimadiplomaatia vallas, on talle pandud hinne parem.

67 protsenti kiidab presidendi kirglikkust Euroopa Liidu kaitsel ja 63 protsendi meelest on ta parandanud Prantsusmaa mainet võõrsil.

56 protsenti vastanuist möönab, et president on aidanud majanduskasvu turgutada ja muutnud Prantsusmaa investeerimispaigana atraktiivsemaks.

Vaid 27 protsenti aga toetab pensionäride maksukoormuse suurendamist ja kõigest 18 protsendi arvates teeb president tervishoiusüsteemi paremaks.

Kõigest 30 protsenti prantslastest leiab, et president on kursis rahva muredega.

Küsitlus viidi läbi 12.-16. aprillini ajakirja Paris Match, Sud Radio ja telekanali CNEWS tellimusel.

Prantsuse valitsuse rände-eelnõu tekitab võimuparteis lahkhelisid

Prantsuse parlament hääletab reedel immigratsioonieelnõu üle, mis tekitab lahkhelisid president Emmanuel Macroni erakonnas.

Eelnõu vähendab asüülitaotluste menetlusaja praeguselt umbes aastalt kuuele kuule, lihtsustab "majandusmigrantide" väljasaatmist, kahekordistab asüülitaotlusele eitava vastuse saanute kinnipidamise 90 päevani ja vähendab asüülitaotluse esitamise tähtaja 120 päevalt 90-le ning apellatsioonikaebuse esitamise tähtaja kahele nädalale.

Lisaks hakkab riik senisest rohkem aitama asüüli saanud inimesi. Muu hulgas antakse eelnõus neile töötamisõigus ja rohkem prantsuse keele kursusi.

Valitsus argumenteerib, et eelnõu on tasakaalukas ning sisserändereegleid peab karmistama, et peatada immigratsioonivastaste populistide toetuse kasv.

"Pelgan, et kui me ei lahenda probleemi, millega silmitsi seisame..., siis teevad seda teised ja ilma igasuguse inimlikkuseta," lausus varem siseminister Gerard Collomb.

Eelnõuga pole rahul mõned Macroni erakonna La République en Marche (LREM) seadusandjad, kes üldiselt järgivad valitsuse joont. Mitmed neist tõotavad hääletada eelnõu vastu või jääda erapooletuks.

LREM-i juht Richard Ferrand pelgab, et märk erakonnasisest nõrkusest võib innustada parlamendiliikmeid hääletama valitsusest teisiti ka teistes eelnõudes. Seepärast ähvardas ta immigratsioonieelnõu vastu hääletavaid LREM-i seadusandjaid erakonnast väljaheitmisega.

Parempoolse opositsiooni hinnangul on eelnõu liiga leebe, vasakerakondade ja vabaühenduste hinnangul liiga karm.

Vastuseisust hoolimata oodatakse, et eelnõu pälvib parlamendi heakskiidu.

"Me ei saa võtta maailma kannatusi enda kanda," lausus Macron pühapäeval. Presidendiks kandideeris ta avatud piiride platvormil, kuid ametisse saamise järel suhtub ta immigratsiooni rangemalt.

Macroni rõhutas, et migratsioon Euroopasse lähiaastail jätkub. Ta tõi esile, et rände ajamid on muu hulgas Aafrika rahvaarvu kasvu "tiksuv pomm", sõjad ja kliimamuutus.

Valitsus otsustas "pretsedenditu" sisserändajate lainega silmitsi seistes, et keskendub nende vastuvõtmisele, kelle elu on koduriigis ohus, rõhutas ta.

Prantsusmaal esitati mullu rekordilised 100 000 varjupaigataotlust, mis oli vastuolus asüülitaotlejate arvu langusele mujal Euroopas.

Elamispindade nappus tähendab, et paljud taotlejatest peavad elama Pariisi või sadamalinna Calais' tänavatel.

Uuringufirma BVA veebruaris tehtud küsitlus näitas, et valijatest 63 protsendi hinnangul on Prantsusmaal liiga palju immigrante. Prantsusmaal elab praegu kuus miljonit teises riigis sündinud inimest.

Macron külastab Merkelit

Macron sõidab neljapäeval Berliini kõnelustele kantsleri Angela Merkeliga, et elustada oma suurt visiooni Euroopa Liidu reformimisest, millesse Saksamaal kuigi innukalt ei suhtuta.

Läbirääkimistelt ei oodata olulist läbimurret, seda näitavad kasvõi Merkeli sõnad kohtumisest kui "järjekordsest ehitusplokist" teel ühiste lahenduste poole enne EL-i juunikuist tippkohtumist.

Liidrid annavad enne kõnelusi (kell 14.00 Eesti aja järgi) pressikonverentsi, seejärel hakatakse arutama Macroni plaani, kuidas EL pärast Brexitit ümber korraldada.

Macroni lootus Merkeli toele sai hoobi sel esmaspäeval, sest kantsleri konservatiivne erakond astus vastu eurotsooni sügavama lõimumise ideele.

Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) kritiseeris Macroni mõtet eurotsooni eelarvest ja väljendas skepsist Euroopa Stabiilsusmehhanismi laiendamise suhtes.

Igasugused reformid peavad olema Euroopa ja Saksamaa huvides," ütles CDU peasekretär Annegret Kramp-Karrenbauer.

Macron kaitses oma ideid teisipäeval kirglikus kõnes Euroopa Parlamendi ees, öeldes, et euroala reformid on Euroopas pead tõstva autoritaarsuse ja natsionalismi tõrjumiseks asendamatud.

Vaatlejad kahtlevad, kas Macronil õnnestub Berliini oma usku pöörata.

Berliini vastuseis on suuresti seotud sakslastes sügavalt juurdunud umbusuga meetmete vastu, mis nende arvates võivad tähendada Saksa maksumaksjate raha suunamist Euroopa probleemsetesse majandustesse.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: