IRL-i volikogu kiitis heaks Isamaaks muutumise ({{commentsTotal}})

{{1525510140000 | amCalendar}}

Tallinnas kogunes laupäeval Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu, mis kiitis heaks erakonna nime muutmise Isamaaks. Nimemuutuse peab heaks kiitma veel ka juunis toimuv suurkogu.

Lisaks otsustati volikogul toetada erakonna maailmavaatelisi põhialuseid, mille keskne idee on erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul see, et IRL esindab rahvuslik-konservatiivset maailmavaadet.

"See on positiivne rahvuslus, mille eesmärgiks ei ole midagi vähemat, kui Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri säilimine ning hoidmine. Meie riigi püsimajäämise tagavad iseseisev kaitsevõime, head liitlassuhted ning kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Meie rahva püsimajäämise tagab perekonna väärtustamine, sest ainult tugev perekond ja lapsed on jätkusuutliku ühiskonna alustalaks,“ lausus Seeder.

Erakonna volikogu esimehe Sven Sesteri sõnul on volikogu kinnitatud ilmavaatelised põhialused maailmavaateliste põhimõtete kogum, millest lähtudes koostatakse Isamaa valimisprogramm.

„Erakond on Isamaaliidust ja Res Publicast ammu üheks kokku kasvanud ja seepärast on ka meie nimemuutus Isamaaks igati loogiline samm,“ ütles Sven Sester.

Ta lisas, et inimväärikuse ja inimõiguste austamine on Isamaa konservatiivse maailmavaate pidepunktideks ning nendega kaasnev kodanikuvastutus Eesti edu võtmeks.

"Vastutuse vundamendiks on Eesti põhiseaduse preambul. Seetõttu rõhutan, et Isamaa jaoks on esmane, et õppekeel lasteaedades ja üldhariduskoolides peab olema eesti keel. Sellest lähtuvalt tuleb edendada eestikeelset kõrgharidust ja teadust,“ sõnas Sester.

Volikogu esimehe sõnul esitatakse volikogu mõlemad otsused erakonna suurkogule kui kõige kõrgemale otsustusorganile edasiseks arutamiseks. Suurkogu toimub 2. juunil Viljandis, Ugala teatris.

IRL-i maailmavaate täistekst:

"IRL on erakond, mis lähtub rahvuslik-konservatiivsest maailmavaatest, demokraatlikest põhimõtetest, kandes isamaalisi ja kristlikke väärtusi.

I VÄÄRTUSED. Rahvusliku konservatismi aluseks on pere, kodu, usk, isikuvabadused ja isamaa. Väärtused lähtuvad traditsioonidest. Austame noorte julgust ja vanemate kogemust.

II VÄÄRIKUS. Eesti elu aluseks on vabadusel ja õigusel põhinev inimväärikus, millega käib kaasas vastutus. Selle mõõdupuuks on inimõiguste austamine. Seisame inimõiguste tõhusa kaitsmise eest nii Eestis kui mujal maailmas.

III PÕLISUS. Õigus kodule ja selle puutumatusele kätkeb endas õigust kodumaale, rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele. Konservatiivne rändepoliitika tagab põliselanike õigused, väärtuspõhimõtted, kultuurikeskkonna, turvalisuse ja heaolu ning sisseränne ei tohi ohustada meie identiteeti ja püsimajäämist. Iga Eestisse tulija peab siinset elulaadi austama ja mõistma.

IV RAHVUSLUS. Rahvuslus tähendab õigust säilitada ja kaitsta eestlust, Eesti iseseisvust, eesti keelt, kultuuri ja tavasid. Rahvuslus põhineb kõigi rahvaste õiguste ja kultuuri austamisel.

V PEREKOND. Tugev perekond on ühiskonna alustala, mis põhineb esivanemate austamisel ja põlvkondadevahelisel lõimumisel. Abielu mehe ja naise vahel peab olema põhiseaduse kaitse all.

VI RIIKLUS. Eesti riigi ülim ülesanne on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine. Iseseisev demokraatlik parlamentaarne Eesti rahvusriik on meie ainus valik.

VII MAJANDUS. Meie majanduspoliitiliseks nurgakiviks on vaba turumajandus, mis põhineb ettevõtlikkusel, eraomandil, ausal konkurentsil, stabiilsel rahal, madalatel maksudel ning minimaalsel riiklikul reguleerimisel. Edukas majandus toetub innovaatilistele (ja teaduspõhistele) tehnoloogilistele lahendustele.

VIII SOTSIAALPOLIITIKA. Sotsiaalpoliitika peab looma tingimused toimetulekuks nii, et inimene saaks oma võimete kohaselt panustada ja ühiskonna elus osaleda kogu elukaare jooksul.

IX KULTUUR, KEEL, HARIDUS JA TEADUS. Eesti keele säilimiseks kultuurkeelena on oluline edendada eestikeelset kõrgharidust ja teadust. Õppekeel lasteaedades ja üldhariduskoolides peab olema eesti keel. Peame oluliseks mitmekesiste kultuurivõimaluste arendamist ja rahvusvahelist koostööd.

X JULGEOLEK JA RAHVUSVAHELINE SUHTLUS. Eesti julgeoleku aluseks on kodanike kaitsetahtel ja kohustuslikul ajateenistusel põhinev iseseisev kaitsevõime, liitlassuhted NATO-ga ning liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides. Meie jaoks on tähtis Eesti kuulumine Euroopa Liitu kui rahvusriikide liitu ja head suhted naaberriikidega, mis põhinevad teineteise suveräänsuse ja huvide austamisel.

XI KESKKOND. Peame tähtsaks kestliku looduskeskkonna pärandamist järeltulevatele põlvedele ning loodusvarade säästlikku kasutamist. Oluline on inimeste keskkonnateadlikkuse arendamine ning loodussõbralike tarbimisharjumuste ja tehnoloogiate eelistamine.

XII REGIONAALNE ARENG. Eesti tasakaalustatud regionaalse arengu jaoks on oluline ettevõtlus, kaasaegne taristu, tugevad kohalikud omavalitsused ja avalike teenuste kättesaadavus. Peame oluliseks kogukondlike algatuste toetamist.

XIII KODANIKUVASTUTUS. Kodanikuks olemine algab vastutusest. Me hindame isiklikku initsiatiivi, ettevõtlikkust ja sellega kaasnevat vastutust."

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: