Kruusimägi rääkis ERR-ile, et kõik gümnaasiumilõpetajad võiksid oma eksamid enne viimast vaheaega ehk aprilli kahe viimase nädala jooksul ära teha ning saaksid pärast vaheaega õppida veel omandamata materjali, valmistuda ülikooli minekuks või teha kooli lõpueksameid.

"Selleks ajaks, kui õppetöö regulaarselt läbi saab, umbes 12. või. 13. juuni, oleks ka eksamitööde kontrollijatel see töö tehtud ja saakski koos nominaalsel ajal õppetundide lõppemisega anda noortele kätte lõputunnistused ja olekski kogu temaatika läbi," sõnas ta.

Praeguse korra järgi on kolm riigieksamit mahutatud kahe kuu peale ning Kruusimägi sõnul puudub arusaam, miks on see vajalik.

"Tegelikult on see mõttetu ajakulu, seda õppetööd saaks hoopis paremini reguleerida," usub ta.

Kruusimägi lisas, et tal on mõttekaaslasi ka teiste koolijuhtide seas ning ka igapäevaelu näitab, et eksamite kontsentreeritus lühikesele perioodile ei ole noortele kurnav.

Inglise kolledži juhi sõnul on Eesti Koolijuhtide Ühendus igal aastal, kui Innove palub neilt hinnangut, esitanud arvamusi eksamiperioodi mõistlikumaks jagamiseks, kuid siiani pole neid kuulda võetud. "Ka möödunud aastal rääkisime sellest, et äkki tuleks ikkagi võtta ette diskussioon, kas see periood nii laiali puistatuna on mõistlik," sõnas ta.

Innove testide keskuse juht Rain Sannik ütles, et riigieksamite ajad kehtestatakse eelneva aasta 25. maiks ning igal aastal küsitakse eksamiaegade suhtes ka koolijuhtide ühenduse arvamust.

"Seda arvamust on alati avaldatud ja alati on ka võimaluste piires koolijuhtide tagasisidet määruse koostamisel arvestatud," sõnas ta.

Sannik lisas, et talle teadaolevalt ei ole praegu kaalutud riigieksamite perioodi lühendamist. Järgmise kevade riigieksamite ajad on tema sõnul kooskõlastatud koolijuhtide ühendusega ning mõned muudatused on seal nende märkuste alusel ka tehtud, aga põhimõttelist küsimust perioodi pikkuse muutmise kohta seal ei olnud.

"Ka järgmisel kevadel on plaanis aprilli teisest poolest eksamitega alustada, kuni maikuu lõpuni välja," kinnitas ta.