Eelnõu esitas Reformierakonna fraktsioon, mille esimehe Jürgen Ligi hinnangul on riigil kohustus tagada koolihariduse ühtlane tase, mille võtmeküsimusteks on ka koolijuhtide kompetentsus ja kvaliteetne töö.

Direktorite hindamiskomisjoni kuuluks eelnõu põhjal vähemalt haridusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. 

"Riigil peab olema võimalus sekkuda, kui kooli tulemused on kinni juhtimise taga. Juhtide regulaarne hindamine võimaldab puuduste põhjusi tuvastada ning nende pinnalt peab haridusminister saama anda juhtimise parandamiseks soovitusi ja teha ettekirjutusi, vajadusel ka töösuhte lõpetamiseks koolijuhtidega," selgitas endine haridusminister Ligi seadusemuudatuse sisu.

Enim kõneainet tekitas riigikogus eelnõu punkt, mis millega luuakse riigile vöimalus vähendada riigieelarvest kooli pidajale direktorija öppealajuhatajatööjöukulude katmiseks eraldatavat toetust, kui hindamistulemuste alusel on selgunud, et direktori kompetents voi tulemuslikkus on ebapiisav, kuid kooli pidaja jätkab temaga töösuhet.

"Meil on eelnõus ka rida, mis ütleb, et võib rakendada ka rahalist sanktsiooni, kuid ma arvan, et see on niivõrd erandlik ja äärmuslik, et see ei ole põhiline mõjutamisviis. Põhiline mõjutamisviis on siiski ühiskondlik tähelepanu, nõustamine, abistamine. Kui see ei tööta, siis pigem selline häbi, mida üks poliitiline juhtimine ju tegelikult kuidagi ei taha," kommenteeris Ligi.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et komisjon tegi eelnõu esitajale ettepaneku seda punkti leebemaks muuta või sellest loobuda, kuid muus osas oli eelnõu poolt.

Ligi ütles, et rahaline karistamine on teema, mille üle saab vaielda.

"Kui ikkagi räägitakse, et teatud koolis on kõik väga halvasti, aga direktor on siiski paigal, siis võiks lõpuni mõelda, mis siis ikkagi teha, kui sõnad ei aita, kui tekst ei aita, ettekirjutused, soovitused ei aita. Rahaline sanktsioon võiks olla see kirss tordil surve mõttes, aga võib vaielda, kas seda kirssi on vaja," sõnas Ligi.

Riigikogu määras eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 29. mai õhtu.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 2019. aasta jaanuarist.