ERR Riias: paljud üürnikud kardavad uue seaduse tõttu kodutuks jääda ({{commentsTotal}})

Läti poliitikud üritavad veerandsaja aasta järel vastu võtta uut eluruumide üüri seadust. Neljapäeval protestisid seimi ees erastamata majade üürnikud, kes kardavad, et kui tähtajatud üürilepingud muutuvad ajutisteks, tõstetakse paljud neist kortereist välja.

Eluruumide üüri seaduse eelnõu, mille Läti majandusministeerium ette valmistas ja valitsus heaks kiitis, on jõudnud parlamenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peamise muudatusena keelatakse seal tähtajatud üürilepingud. Korterit saab üürida kindlaks ajaks, lepingu lõppedes tuleb eluruum vabastada. Lepingut pikendada ei saa, üürisuhte jätkamiseks tuleb sõlmida uus leping.

Teema on nii keeruline, et parlamendi riigivaltsemise ja omavalitsuste komisjoni juht Sergejs Dolgopolovs pole kindel, kas eelnõu ikka sel kujul vastu võetakse.

"Lahendused, mida valitsus pakub, muudavad üürisuhted veel bürokraatlikumaks. Näiteks tuleks kõik üürilepingud, sõltumata nende pikkusest, registreerida maaraamatus. Mingil põhjusel on kõiges ette nähtud maksimaalne kehtivusaeg. Seda pole kusagil mujal Euroopas," rääkis Dolgopolovs.

Keegi ei tea täpselt, kui palju, aga tõenäoliselt on Lätis kümneid tuhandeid inimesi, kelle üürileping on sõlmitud tähtajatuna ja seda veel nõukogude ajal.

Need inimesed on moodustanud enda huvide kaitseks ühenduse ja kogunesid neljapäeval seimi ette. Nad kardavad, et uus seadus jätab nad üldse kodutuks.

"Meie leiame, et uue seaduseelnõu eesmärk on likvideerida denatsionaliseerimata majade üürnike staatus. Erastamata majade üürnike õigused on niigi olematud. Peaprobleem on ju see, et nad ei saa oma elamispinda erastada," selgitas Läti denatsionaliseerimata majade üürnike ühenduse esindaja Natalija Jolkina.

Seimis tekitab vastakaid arvamusi ka see, et uue seadusega seataks piirid kõigi eluruumide üürimisele, mitte ainult riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvate majade puhul.

"Ma mõistaks ja oleks loogiline, kui riik reguleeriks talle või omavalitsustele kuuluva elamufondiga tehtavaid tehinguid. Kuid mis puudutab eraomandit
- kes saab siin ettekirjutusi teha? Kui mulle kuulub maja, saan sellega teha, mida tahan," kommenteeris Dolgopolovs.

Samas on uues eelnõus ka positiivset - selle järgi pole enam tulevikus vaja üürivõlglaste järel igavesti oodata ja täpsustuvad ka üürileandjate kohustused.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: