Nescafé kohvi ja KitKati šokolaadi tootja teatas, et on neljapäevase Venemaa presidendi dekreediga avaldatud otsusest teadlik ja hindab olukorda.

"Nestle teeb kõik vajaliku oma õiguste kaitsmiseks ning äritegevuse jätkamiseks, pidades silmas kõigi huvigruppide, eeskätt oma töötajate huve," teatas ettevõte.

Seda, milliseid samme täpsemalt kaalutakse, ettevõte täpsustada ei soovinud. 

Nestle'i aktsia hind hakkas pärast Venemaa plaani avalikustamist langema.

Alates Ukraina sõja algusest 2022. aastal on Venemaa järk-järgult karmistanud kontrolli välisomandis olevate varade üle. Venemaa president Vladimir Putini 2023. aastal allkirjastatud dekreet annab Moskvale õiguse võtta nn ebasõbralikest riikidest pärinevad varad ajutise halduse alla.

Ühtlasi on Moskva kasutanud seda seadust sundmüükide, lahkumismaksude ja hinnaalanduste abil raha kogumiseks ning Kremlile lojaalsete isikute premeerimiseks.

Neljapäevane dekreet puudutas ka Prantsuse poeketti Auchan, mille Venemaa varad anti üle ettevõtte L.E.V. Management ajutisele haldusele. Ettevõttel on Venemaal 230 kauplust.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul mängis neis otsustes rolli ka poliitika. Šveitsi ja Prantsusmaad otseselt nimetamata väitis ta, et need riigid osalevad aktiivselt Venemaa-vastases sõjategevuses, sealhulgas "Kiievi režiimi rünnakutes [Venemaa] rahumeelse majandustaristu vastu".

Nestle'il on Venemaal kuus tehast, kus toodetakse kohvi, lemmiklooma- ja imikutoitu. Viimaste ehk 2021. aasta avalike andmete kohaselt ulatus ettevõtte müügitulu Venemaal ligi kahe miljardi Šveitsi frangini (2,4 miljardit dollarit) ning ettevõte annab seal tööd umbes 7000 inimesele.

See moodustab Nestle'i kogumüügist umbes kaks protsenti, ehkki analüütikute hinnangul on Venemaa turu osakaal pärast sealse tegevuse koomale tõmbamist vähenenud.

Bank Vontobeli analüütiku Jean-Philippe Bertschy sõnul on Nestle peatanud suurema osa müügist, vähem oluliste kaupade impordi ja ekspordi, reklaami ning investeeringud. Ta hindab, et praegu annab Venemaa turg kontserni kogumüügist vaid umbes ühe protsendi.

"Ehkki otsus mõjub investorite meeleolule halvasti ning suurendab varade allahindluse või ebasoodsa müügi tõenäosust, on selle rahaline mõju Venemaa väikese osakaalu tõttu eeldatavasti minimaalne," märkis Bertschy.

Venemaa ajaleht Kommersant kirjutas juba varem, et ettevõte nimega KS Logistika palus Putinil võtta Nestle'i varad ajutise halduse alla. 

Varasematel juhtudel on ajutine haldamine sageli viinud riigipoolse sundvõõrandamiseni, mille järel on varad antud Kremliga seotud isikutele või ettevõtetele. 

Peskovi kinnitusel on esialgu päevakorras siiski vaid ajutine haldamine.
Sanktsioonide täitmiseks või hirmust Moskva ees on mitmed teised Lääne ettevõtted oma Venemaa varad juba maha müünud või kohalikule juhtkonnale üle andnud. 

Venemaale jäämist on Nestle siiani põhjendanud väitega, et toidutootjana pakutakse elutähtsaid kaupu.