Sergei Lavrov briljantse [Vene] välisministrina mõistab, et varem või hiljem hakkab Venemaa Euroopa-poliitika alust – Potsdami konverentsi formaalpiiridest lähtumise poliitikat – kahjustama Tartu rahulepingu piiride mittejärgimine kui topeltstandard välispoliitikas. Venemaal on niigi piirivaidlused Hiinaga 1867. ja Jaapaniga 1945. aastast. Seega on tark oht Eesti piirilt likvideerida ajal, kui impeerium on tugev. Selleks on vaja muuta tühiseks Tartu rahuleping või vähemalt rahvusvahelisele üldsusele tekitada mulje, et Tartu rahu on ajalugu ja valitseb uus reaalsus. 

Urmas Paet sai välisministriks Reformierakonna parteipoliitikuna. Tema on pragmaatik, kellele Andrus Ansipi valitsus tegi ülesandeks viia edukalt lõpuni kellegi poolt tööplaani lisatud läbirääkimised Venemaaga. Seega piirdusid Eesti poole ambitsioonid ja tagamõtted läbirääkimistel ootusega saada valitsuse tööplaan täidetud ja õpikuteooriale vastav ilus ja sirge piirijutt Venemaaga allkirjastatud. Šampanja, selfide ning ordenite jagamise saatel pühitsetud.

18. veebruaril 2014 Paeti ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi allkirjastatud piirilepingut pole siiani ratifitseerinud kumbki riik. Varem, 18. mail 2005 allkirjastatud piirilepingult võttis Venemaa sinna juba antud allkirjad ära vastusammuna riigikogus ratifitseerimisteksti lisatud preambulile. Põhjus oli Venemaa huvidega vastuolus olnud viide Tartu rahule preambuli tekstis. 

Piirilepingu ratifitseerimine on tõenäoline pärast 2019. aasta märtsi

Riigikogu praegune koosseis ei ürita enam piirilepingut ratifitseerida. See teema ajaks koalitsiooni lõhki. Sotsiaaldemokraadid ja Rerformierakond on poolt, IRL, EKRE ja Vabaerakond vastu. Kuid on väga tõenäoline, et kui üheksa ja poole kuu pärast toimuvate riigikogu valimiste tulemusena moodustatakse Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon, siis piirileping ratifitseeritakse juba ilma viiteta Tartu rahule.

Sarnaselt Eestiga lisas Läti oma 2005. aasta maikuus allkirjastatud piirilepingule preambuli viitega 1920. aasta Riia rahulepingule (tollest ajast pärineb ka Putinile omistatud tsitaat: "Surnud eesli kõrvu näevad nad, mitte Põtalovo rajooni").

Läti ja Venemaa piirileping ikkagi ratifitseeriti ja jõustus 18. detsembril 2007. "Riia nõustus piirilepingule alla kirjutama Moskva tingimustel," väitis Venemaa päevaleht Izvestija. Läti-Vene piirileping ei võtnud siiski pingeid maha kahe riigi suhetelt ning Venemaa jätkas Läti süüdistamist muu hulgas muulaste ahistamises ja natsismis.

Venemaa pidas piirilepingu saavutamist Lätiga oma diplomaatiliseks võiduks ega asunud naaberriigi elu kergemaks muutma muude suhteid pingestavate küsimuste kõrvale tõstmisega.

Eesti piirilepingu poolt- ja vastuargumendid

Pooltargumendid võttis kokku Äripäev esimese lepingu allkirjastamise päeval 18. mail 2005 tsitaatidega tollastelt tuntud inimestelt ja pealkirjastas kokkuvõtvalt "Eesti-Vene piirileping toob suhetesse juriidilise selguse".

Piirilepingu praegusel kujul sõlmimisele algas vastuseis vabadusvõitleja Enn Tarto ja tollase põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri* avaldustega. Nad nägid piirilepingus eelkõige ohtu Tartu rahulepingu kestvusele, aga ka Eesti nõrka läbirääkimistööd. Helir-Valdor Seeder märkis (Postimees, 11.4.2013): "Tegelikult pole Eesti-Vene suhted kunagi sõltunud Eesti tegevusest ja tahtest, vaid Venemaa huvist või rahvusvahelisest olukorrast".

Seeder tõi välja elektrijaamade riskide lahendamata jätmise, Venemaale kuuluva Narva hüdroelektrijaama toodangu ebaõiglase jaotumise, lahendamata Narva jõe looduskeskkonna ja kalavarude kaitse, piiriületusprotsessi reguleerimatuse jne.

2005. aastal õiguskantsler olnud Allar Jõks aga on tõdenud (Delfi, 18.2.2014): "Tartu rahulepingu jätkuvat rahvusvahelis-õiguslikku kehtivust ei saa lugeda enesestmõistetavaks. Kuna ratifitseerimisele kuuluvad piirilepingud Tartu rahulepingut ei nimeta, siis ei kohaldu neile automaatselt ka Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art. 30 ("Ühes ja samas küsimuses järjestikku sõlmitud lepingute kohaldamine"). Riigikogu selgituseta võib rahvusvaheliselt tekkida mulje, nagu oleks Eesti vabariik tacite nõustunud Vene Föderatsiooni seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse juba varem (1940. aastal) minetanud või 2005. aasta piirileping asendab ratifitseerimisel Tartu rahulepingu täies ulatuses, muutes viimase sisuliselt kehtetuks või unarusse langenuks (desuetudo)". •

* Lugejakirja autor Heldur-Valdek Seeder on Helir-Valdor Seedri vend.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.