Kujutlegem korraks, et justiitsminister Reinsalu umbusaldamine päädiks valitsuskriisiga ja näiteks sotsid lahkuksid valitsusest ning peaminister Ratas kutsuks asemele EKRE ja Vabaerakonna. Kas EKRE võtaks pakkumise vastu?

Pakkumise tulla läbirääkimistele võtame me kindlasti vastu. Aga loomulikult on meil terve rida punkte, milles loodaksime koalitsioonilepingut sõlmides kokkuleppele saada. Kindlasti tahame piirivalve taastamist ja piirikontrolli kehtestamist – täiesti kooskõlas Schengeni reeglitega – pooleks aastaks sadamates, sest ärgem unustagem, et terrorism on meist kõigest 80 km kaugusel Helsingis...

Te olete valmis valitsusse minema?

Põhimõtteliselt küll.

Millise ministri koha teie küsiksite?

Ei arva, et oma seitsme liikmega [parlamendis] oleme nii vägev jõud, et paneme rusika lauale ja ütleme: pooled ministeeriumid meile! Nii hullud me ei ole. Oleme põhimõtteliselt mõelnud, milline on meie inimressurss ja tahaksime vähemalt ühte nn kõva ministeeriumi (kas kaitse-, sise-, rahandusministeerium) ja vähemalt ühte nn pehmet ministeeriumi (haridus-, kultuuri- või ka riigihalduse minister).

Praegu tõmbus küll paljudes kultuuriasustuses inimestel süda kokku.

Miks inimesed arvavad, et me oleme kultuurivaenulikud tegelased? Ei ole. See, et võtaksime NO teatrilt ära riikliku rahastuse, ei tähenda, et kavatseme selle teatri kinni panna. Ei kavatse. Suur osa Eesti teatreid töötab kommertsalustel, meile on arusaamatu, miks ühte teatrit eelistatakse.

See on vasakpoolsete liberaalide ülesköetud hüsteeria: EKRE tuleb, EKRE paneb kinni, EKRE võtab pead maha, EKRE hakkab kuklalaskudega hukkama. Ei midagi taolist. Me hakkame ajama teistsugust poliitikat, aga me ei hakka midagi kinni panema, likvideerima ega kedagi seina äärde saatma. See on hirmutamise hüsteeria.

Öeldakse ka, et EKRE hirmutab, sest kus on need pagulaste hordid. Tallinnas on selgelt mitte-kohalikku päritolu nägusid ikka väga palju liikumas. Me ei räägi ju sellest, et nad on juba kohal, vaid sellest, et peame astuma preventiivselt samme, et nad ei tulekski siia. Meie ei hirmuta, aga meiega hirmutatakse.

Jah, aga kuivõrd hirmutav on teile endile Timo Soini ja põlissoomlaste eeskuju, kellele valitsusse minek oli kui sirp, mis nende toetuse lõikas?

Timo Soini hakkas tegema seda, mida kartellierakonnad on teinud kogu aeg. Kui meie läheme [koalitsiooni moodustamise] läbirääkimistele, siis esitame oma paketi, mida tahame saada. Me tahame saata näiteks kooseluseaduse referendumile, las rahvas otsustab.

Aga kui rahvas otsustab - jah kooseluseadusele?

Siis on rahvas kõnelenud. Tegelikult on see ju hea lahendus kõikidele, nii poolt- kui ka vastuerakondadele, sest siis on see juba rahva vastutus.

Kohalikel valimistel oli EKRE loosung „Anname tuld!“. Aga nüüd, parlamendivalimistel?

Natuke vara öelda, me ei ole veel selliste detailideni jõudnud.

Leidsin teie lause „Anname tuld trotskistliku neoliberaalse demokraatia pihta!“. Kas Lev Trotski, terrorit ja maailmarevolutsiooni toetanud bolševik, oli demokraat?

See, mida me näeme praegu Ameerika Ühendriikides, kvalifitseerub täiesti trotskistlikusse neoliberaalsesse demokraatiasse, sest Donald Trumpi maa sisse tampimine kestab juba kaks aastat. Täiesti absurdne, ebademokraatlik ja häbiväärne...

Kas Trotski oli demokraat?

Mina elasin 40 ja natuke rohkem aastaid Nõukogude Liidus ja Nõukogu Liidu põhiseadus väitis, et see on demokraatlik riik. (Naerab.) Küllap ka Trotski pidas ennast demokraadiks.

Aga me näeme ju praegu väga selgelt selles nn Lääne maailmas vasakliberaalse diktatuuri kehtestamise katseid. See on meile vastuvõetamatu. Igasugune demokraatia, mille ees on epiteedid – juhitud demokraatia, rahvademokraatia, liberaalne demokraatia – ei ole enam demokraatia...

Võtame epiteedid ära. Kuivõrd on demokraatia ja õigusriik EKRE-le puutumatu väärtus?

Absoluutselt puutumatu. Meie erakonnas on väga arenenud sisedemokraatia. Kui EKRE-le armastatakse külge panna epiteet „Helmede erakond“, siis valimisnimekirjade koostamine toimub ringkondade sisehääletuse tulemusena. Demokraatia on meile absoluutne, kategooriline imperatiiv. Õigusriik samuti, seepärast olemegi kriitilised Reinsalu ja meie praeguse justiitssüsteemi vastu, kuna õigusriik on Eestis sattunud kriisi. Näeme selgelt, et on elemente, et prokuratuur tegeleb ka poliitilise tellimuse täitmisega...

Millise tellimuse? Üks näide?

Mina tooksin Savisaare näite. Kolm aastat, või kui kaua kestab see pagana kohtuprotsess, ja kuskile maale ei ole välja jõutud... Jah, siin on olnud Savisaare terviseprobleeme ka, aga...

Kes selle poliitiliselt tellis?

Aga seda peab küsima juba õigusorganitelt ja miks mitte sellelt samalt Kapolt, kes omal ajal tegi kõik läbiotsimised, konfiskeerimised. Kui sealt ei saadud materjali, et kogu protsess kiiresti ja ühiskonnale vastuseid andvalt läbi viia, siis ma näen, et protsess kui niisugune on karistus. Ja see lõhnab poliitilise tellimuse järele.

Kes tellis?

Seda peab küsima selleltsamalt Kaitsepolitseilt, prokuratuurilt. Vastuseid sealt muidugi ei tule.

Aga mis siis, kui keegi ei olegi poliitiliselt tellinud?

Siis on hästi. Aga ma tahan, et mind selles veendakse.

Kui pikk on teie arvates lubatud eeluurimisaeg?

Muide Reinsalu on lubanud, kui ma õigesti mäletan, et neid tärmineid tuleb ümber vaadata, sest meil kestavad protsessid liiga kaua. Seda ei ole siiamaani juhtunud. Etteheide talle ka selles suhtes, et ta lubas burka keelu kehtestada, kaks aastat ei ole seda kuskilt tulnud.

Kui keegi püüab mulle selgeks teha, et Eestis ei ole justiitssüsteemis poliitilisi mõjutusi, siis andke andeks... Võtsime kohtumisel Reinsaluga ka teemaks, kuidas komplekteeritakse riigikohut. Kohtunike kandidaadid käivad ka riigikogust läbi  ja me näeme ju – nad on laitmatud euromeelsed liberaalid, kes meie testküsimustele „Kas Tartu rahu kehtib?“, ei ole võimelised andma must-valget vastust „Jah, kehtib.“ Nad hakkavad ajama abrakadabra, et kõik sõltub kontekstist, olud on muutunud, meil on kontrolljoon, allakirjutatud uus piirileping, mis küll ei ole ratifitseeritud. Kui me küsime, kas kooseluseadus kehtib, siis hakatakse rääkima, et ühelt poolt jah ja teiselt poolt ei. Millest see kõneleb? Sellest, et riigikohtunike kandidaadid püüavad olla poliitiliselt korrektsed, mitte õiguslikult korrektsed ja me ei ole rahul sellega.

Võibolla vastupidi, nemad püüavad olla just õiguslikult korrektsed, aga teie soovite nendelt poliitilist korrektsust?

Kui keegi tuleb mulle ütlema, et Tartu rahu ei kehti, siis see inimene ei sobi riigikohtunikuks. Ma saan aru selgitusest, kui ta ütleb, et jah, Tartu rahu kehtib, aga Eesti Vabariik on sõlminud uue piirilepingu ja kui see ratifitseeritakse, siis Tartu rahu õigusliku dokumendina jätkab kehtimist, aga piiri sätestava dokumendina enam ei kehti. Millegipärast pole me üheltki riigikohtuniku kandidaadilt saanud sellist vastust.

Mart Helme Autor: Anna Aurelia Minev/ERR 

Kuidas läheb EKRE-l märtsis 2019, riigikogu valimistel?

Mina ei ole Igor Mang ja minul ei ole kristallkuulikest. Ei hakka ennustama. Aga olen absoluutselt kindel, et oma parlamendifraktsiooni me suurendame.

Kui räägime üleriigilistest valimistest, siis kandidaatide tuntud näod on olulised. Soovimata teid solvata, aga praegu on nii, et ütled EKRE, mõtled isa-poega Helmet, lisaks Jaak Madison ja edasi... paljud ei mõtle võibolla ühtegi nime välja. Kes teie uued näod on?

Neid uusi nägusid ei ütle enne, kui nendega on lõplikud kokkulepped tehtud. Aga nad tulevad.

Ja neid teab suur osa Eestist?

Jah. Julgen öelda, et... neli-viis üle-Eesti tuntud inimest.

Olete nimetanud lausa vältimatuks, et parlamendivalimiste eel klopsitakse kokku ühekordseks kasutamiseks mõeldud erakond. Kes seda teeb ja keda see ühendab?

Kasutan pidevalt väljendeid püsiriik ja süvariik. Püsiriik on ametnikkond, kes on muutunud Eestile pärssivaks jõuks, sest kõik ametkonnad töötavad omaette vürstiriikidena ja oma mugavustsoonis. Kuna ministrid on oma valdkonnas üsna vähekogenenud, on nad loomulikult ametnike lõa otsas. Olles töötanud põllumajandus- ja välisministeeriumis, olen seda ka ise seestpoolt näinud, kuidas väga sujuvalt ministrit koolutatakse ametnike tahte järgi.

Teine väljend, mida me kasutame, on süvariik. Süvariik on eriteenistused, kes loomulikult mõjutavad ja juhivad oma hoobadega poliitikat. Oleks äärmiselt naiivne arvata, et kõikides Eesti erakondades ei ole inimesi, kes erakondade siselust käivad teatud organitele aru andmas, et asjad kontrolli all oleksid, mis iseenesest on normaalne, sest eriteenistused peavad teadma, mis riigis toimub, muidu poleks neid vaja. Aga kuri on karjas siis, kui süvariik ise hakkab poliitikat tegema. Ja seda me Eestis näeme.

Mul ei ole mingit kahtlust, et presidendi valimistel oli süvariigi käsi mängus ja, et pooled kandidaadid olid need, kellele süvariik oli andnud oma dobro, vene keeles öeldes, ehk heakskiidu. Ja et lõppkokkuvõttes oli süvariik see, kes otsustas ummikusse jooksnud presidendi valimiste lahenduse praeguse presidendi näol.

Tulen teie mõttevooluga kaasa: kas süvariigi huvi oli lasta presidendivalimised valimiskogust tagasi riigikogusse?

Ei. Nad ei tulnud lihtsalt oma ülesannetega toime.

Millise kandidaadi taga eriteenistused olid?

Ma ei hakka nimesid nimetama, sest siis lähen libedale teele ja mulle võib öelda, et esitan ebaõigeid fakte ja laiman kedagi. Seda ma ei tee.

Vabandust, kas ma saan nüüd õigesti aru – Eesti eriteenistustel oli oma kandidaat Vabariigi Presidendiks...

Mitu.

... kelle läbisurumisega nad ei tulnud toime?

Jah.

Kas need kandidaadid jõudsid valimiskogusse?

Jah. (Pikk paus.) Igaüks teeb deduktiivselt mõeldes, kui Sherlock Holmes’i tsiteerida, omad järeldused. Keda meedia turgutas ja keda halvustas, meedia on ju eriteenistuste instrument.

(Ajakirjanik ohkab.)

Kui keegi püüab mulle selgeks teha, et olen vandenõuteooriate ohver, siis – ei ole. Ajaloolasena ma tean, et eriteenistused on meediat kasutanud juba 18. sajandist alates.

Kas see oli eriteenistuste töö tulemus, et teie saite presidendivalimistel valimiskogus 16 häält?

Kindlasti, teatud määral. Sest kui ma alustasin [kampaania] sõite ja kohtusin inimestega, oli suhtumine minusse äärmiselt sõbralik ja hea: „Loomulikult oled sa volikogus väga populaarne, saad meie hääle.“ Ja hiljem: „Tead, ei, ikka ei saa...“ Midagi oli juhtunud.

Ka nii mõnigi teine uskus, et tema toetus on suurem kui see tegelikult oli.

Ärme lähe nüüd presidendivalimiste juurde tagasi, et mis kusagil omavalitsuses toimus. Aga fakt on see, et nädala või kümne päeva jooksul toimus kummaline murrang ja need samad inimesed, kes laia naeratusega mind tervitasid, olid äkitselt väga reserveeritud.

Kuidas see kõik on seotud teie kirjeldatud parlamendivalimiste eelselt kokku klopsitud ühekordseks kasutamiseks mõeldud erakonnaga?

Väga lihtsalt. Häälte hajutamiseks...

Kes selle klopsivad kokku?

Asjast huvitatud isikud ja need, kes annavad sellekohast head nõu. Nii klopsitaksegi kokku. Kui klopsitakse.

Praegu ma näen, et nad on raskustesse jõudnud. Olid mingid skeemid panna kokku Vabaerakond ja rohelised, pumbata rohelistele uuesti õhk sisse, tuua nad uuestisündinud protestiparteina välja, aga see õhk on sealt välja visisenud.

Järele jääb ainult üks moodus: tuleb leida keegi olemasolevatest, kellele pumbatakse värsket verd ja õhku sisse. Kes see saab olema, selgub üsna varsti.

Arvate, et seda tehakse?

Kindlasti. Üks põhjus, miks tehakse, on see, et EKRE saaks järgmises riigikogus võimalikult vähe kohti.

„Vastasseis, mis tõuseb, on vastasseis meie – EKRE – ja teiste, vasakliberaalsete, globalistlike ja Eesti-välistest jõududest sõltuvate erakondade vahel.“

Täpselt nii.

See ongi teie tsitaat. Millised meie erakonnad sõltuvad Eesti-välistest jõududest?

Kõik need, kes ei sea esiplaanile Eesti rahva püsimist, Eesti rahva heaolu, vaid seavad esiplaanile selle, mida ütles president Kaljulaid: meie front on liberaalseid väärtused. Ei ole! Meie front on eesti rahva peremeheõigused Eestis. Meie front on rahva tervis, eesti rahva võime koloniseerida kogu oma ajalooline asuala, saada inimväärselt elada igas Eesti nurgas ilma, et langeda alkoholismi, nööriga leiba lõigata... See on meie front. Meie front ei ole homoabielud, eutanaasia ja muu seesugune pläma, mida kuuleme nö euroopalike väärtuste nime all.

Mart Helme Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Mart Helme, te olete väga heas poliitilises vormis. Kellelt EKRE valimistel hääli võtab 

Loomulikult võtame IRL-ilt, loomulikult Vabaerakonnalt, mingil määral ka ennast väga selgelt maksupoliitika ja venemeelsusega kompromiteerinud Keskerakonnalt. Ilmselt mitte Reformierakonnalt. Mitte et ma neid eriti heaks erakonnaks peaksin...

Kaja Kallase toomine Reformierakonna etteotsa annab neile uuenemise kuvandi, mis nende valijaile lisab usku, et jah, Kaja Kallase juhtimisel võib Reformierakonda toetada. Kaja Kallas on nende hõbekuul, seda ma julgen küll praegu öelda 

Kas Kaja Kallas suudab muuta Reformierakonda?

Mitte olemuslikult, aga teatud määral kindlasti. Võibolla paindlikumaks, vähem arrogantseks.

Taavi Rõivase ajal oli Reformierakonna ebapopulaarsuse põhiline allikas just üleolev suhtumine ülejäänud ühiskonda. See sai neile saatuslikuks.

Kuidas Vabaerakonnal valimistel läheb?

Julgen arvata, et Vabaerakonna projekt on lõpetatud.

Aga IRL-il?

Nende puhul kasutaksin vene muinasjuttudest tuntud tegelast nagu Surematu Kaštšei. IRL on nii vana erakond, kui võtta alates ERSP ja Isamaa ajast. Neil on suur ja tugev organisatsioon, mis on igale erakonnale äärmiselt oluline. Neil on kogenud poliitikuid, teatud rahalist ressurssi...

Eks nad on püüdnud populistlikult ka meie segmenti tungida ja [IRL-i esimees Helir-Valdor] Seeder on püüdnud meie retoorikat mõnevõrra pehmemal kujul kasutada. Mõnda aega võivad nad jälle petta valijaskonda, et on parempoolne ja rahvuslik, aga juba selles valitsuses näeme, et tegelikult nad ei ole parempoolne, ei ole rahvuslik.

Kas nähtav vastasseis sotsid versus EKRE jätkub?

Meie seda vastasseisu üles ei kiskunud, see oli rohkem sotside initsiatiiv. Meie seisukoht on niisugune nagu mu isa ütles: kunagi ei tohi võitluseta alla anda. Kui sotsid tulid tüli norima, siis said nad ka vastu.

Kuidas tundub, kas Jüri Ratase praegune valitsus peab parlamendivalimisteni vastu?

Reformierakond ei taha praegu valitsust moodustada, vähemalt mitte enne, kui nad aprillis kongressi peavad ja Kaja Kallase esimeheks valivad. Kas nad siiski tahavad? Kaja Kallasel on kohanemisaega vaja ja iga kuu, mis läheb valimistele lähemale, muudab Reformierakonna juhtimisel uue valitsuse tegemise mõttetumaks.

Teisalt sõltub, kui suureks lähevad pinged Jüri Ratase valitsuses. Selles ei ole mingit kahtlust, et opositsioon jätkab selle koalitsiooni peksmist ja üha valusamalt. Julgen arvata, et järgmine skandaal puhkeb suhteliselt varsti.

Iga skandaal nõrgestab seda valitsust, süvendab pingeid valitsuses, fraktsioonide sees ja fraktsioonide vahel. Kui see valitsus lõhki läheb, siis – kas riigikogus üldse leidub neid, kes ütlevad: nüüd teeme meie valitsuse.

Olen ikka imetlenud EKRE poliitikute sõnaseadmisoskust. Teile kuulub lause „Krüptomarksistlike utoopiate koht on ajaloo prügikastis.“ Palun tõlget.

Kui räägitakse võrdse ühiskonna loomisest, siis võrdset ühiskonda ei ole võimalik luua. Seal, kus on võrdsus, seal pole vabadust ja seal, kus on vabadus, ei ole võrdsust. Peame leidma nende vahel tasakaalupunkti, aga krüptomarksistlik võrdsustamine, teatud ühiskonnagruppidelt ära võtmine ja teistele peaaegu vägisi andmine, see pole õige.

Kas praeguse valitsuse otsus tõsta tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni oli õige?

See on ka meie programmis. Seda me toetame. Aga me ei toeta aktsiiside tõstmist.

500 eurot tähendab ka, et ülemiselt otsalt võetakse natuke ära, et alumine ots saaks enda jaoks rohkem juurde?

Jah, aga olen aru saanud, et see ei tekita ühiskonnas solidaarsuse lõhet. Tulumaksu maksmise vastu inimestel üldiselt ei ole midagi. Meie kritiseerime maksureformi tulemust, kus töötavate pensionäride pensionid on maksustatud. Olen nõus maksma kokku ligi 700 euro makse, ei protesteeri ainsa sõnagagi, kuid minu mitte just liiga suur pension võiks olla maksuvaba. Nagu ka kõigil teistele pensionäridel. Siin pingutatakse solidaarsusega üle.

Mart Helme Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Imagoloogia õppejõud Linnar Priimägi sõnul on EKRE poliitikutele populaarsed kaabud laenatud 1930. aastatest, mil Eesti presidendiks oli Konstantin Päts, sest „1934. aasta Pätsiriik on ju nende ideaal“. Kas Priimäel on õigus?

Absoluutselt ei ole. Esiteks olen ma Pätsi suhtes äärmiselt kriitiline. Teiseks, 30ndate Eesti Vabariik ei ole mulle õnnemaa, mille juurde tahaksin tagasi pöörduda. Ja kui kaabudest rääkida, siis 1980ndatel aastatel olin noore mehena suur vesterni fänn. Ja kui me koos töötasime Päevalehes, võibolla mäletad, mul oli isegi narmastega jakk ja kauboisaapad. (Naerab heldinult.) Minu kaabu-lembus on pärit sealt.

Ja vapsid tuleb rehabiliteerida, nagu te parlamendile antud eelnõuga tahate?

Päts tegi vapsidele selgelt ülekohut, tema käitumine oli isegi kuritegelik. See ajaloo lehekülg tuleb lahti kirjutada... Üldse ma arvan, et kui EKRE võtaks kultuuriministeeriumi enda juhtida, siis kindlasti püüaksin rohkem raha leida ajalooteaduseks, sh lähiajaloo uurimuste finantseerimiseks, et meie ajaloo valged laigud lahti kirjutada. Võibolla on see minu kiiks, sest olen hariduselt ajaloolane, aga meie ajaloos on nii palju läbi uurimata ja lahti kirjutamata asju, et miks me ootame, et seda teeks Seppo Zetterberg või keegi teine. Teeme ise.

Kas president Päts väärib mälestusmärki? 

Eks ta on kahetiselt käsitletav kuju. Käitumise eest 1939-1940 kindlasti ei vääri, tegevuse eest 1918 ja 1920ndad kindlasti väärib.

Kolumnist Ahto Lobjakas on EKRE-t nimetanud algselt Keskerakonna projektiks, et haarata paremalt tiivalt ümber IRL ja Reformierakond, kuid isa-poeg Helmed võtsid Mulgi kuue, metsmaasikavälu ja Eesti erilisuse ideed, keerasid neile kaks-kolm vinti peale ning lõpuks kaotas keskpartei EKRE üle kontrolli. On see lihtsustav vaade?

See on täielik konstruktsioon. Hakkasime [poeg] Martiniga poliitikaga tegelema väga ammu, kui nüüdseks põlu alla sattunud Toomas Lepp kutsus meid „Vaba mõtte klubi“ saatesse, mis ei sündinud Tallinna TV-s, vaid Toomas Lepa TV14-s. Ta ei saanud seda käima ja müüs produtsendina „Vaba mõtte klubi“ Tallinna TV-le.

Mingit Keskerakonna projekti pole kunagi seoses meiega olnud. Meie väga selgelt rahvusliku meelsusega poliitiline tegevus ulatub kaugetesse, kaugetesse aegadesse enne Tallinna TV sündimist.

Just Keskerakonna toel sai võimalikuks, et Tallinna TV avas eelmiste parlamendivalimiste eel ja järel teile oma stuudiouksed ja EKRE kasutas seda võimalust väga järjekindlalt.

Siin tuleb esitada küsimus Toomas Lepale, kes „Vaba mõtte klubi“ produtsendina sõlmis lepingu selle saate müümiseks Tallinna TV-le. See on sedapidi, mitte nagu keegi andnuks meile loa seal esineda. Ja meie saates ei olnud kunagi Keskerakonna propagandat, kui aga praegu käime saates „Otse kümnesse“, siis seal istub küll igas saates Keskerakonna esindaja. Et selline vaba ajakirjanduse poliitiline survestamine...

Miks te osalete selles? 

Aga sellepärast, et poliitik osaleb igal pool, kus talle antakse foorum oma mõtete väljendamiseks.

Räägime ka selgeks 2016. aasta katuserahad ehk parlamendifraktsioonide jagatud piirkondlike investeeringute jagamise. Mille eest Keskerakond andis EKRE-le täiendavalt 100 000 eurot?

Keskerakond ei andnud meile täiendavat 100 000 mingite teenete eest, nagu seda on püüdnud esitada oponendid või poliitilised konkurendid. Kui Keskerakond sai valitsusse, olid nad nii õnnelikud, aga olid ka näinud, kuidas enne koalitsioon krabaskolm neljandikku katuserahadest endale. Siis nad ütlesid: oleme mõelnud, et väikesed EKRE ja Vabaerakonna fraktsioonid võiksid saada 100 000 rohkem. Aga siis kukkusid sotsid ja IRL jaurama, et mille eest me anname ja Keskerakond sattus kahvlisse. Kuna nad olid meile 100 000 lubanud, siis otsustasid, et peavad lubadust ja andsid selle summa ühekordselt oma katuserahadest. Aga Vabaerakond loobus, nii nagu nad täiesti juhmilt loobusid osalemast presidendivalimistel, täiesti juhmilt loobusid osalemast kohalikel valimistel. Aga näiteks Anna kirik sai minu antud katuserahast uue põranda, Martna kirik sai oreli remontida jne.

Väide, et Keskerakond andis EKRE-le 100 000 eurot täiendavaks katuserahaks toetuse eest Ratase valitsuse ametisse nimetamise hääletusel, ei vasta siis tõele?

Absoluutselt ei vasta tõele. Katuseraha teema tuli tagantjärele lauale ja seal ei olnud mingit seost häältega.

Kas võimupööre 2016 oli õige või vale?

Oli õige. Reformierakond oli nii stagneerunud ja nii ülbeks muutunud oma suhtumisega „riik, see olen mina“, et seda ei olnud võimalik enam kannatada.

Kas riigieelarve peab olema iga hinna eest tasakaalus?

EKRE ei ole siin nii kategooriline kui reformierakondlased. Seoksime tasakaalu pragmaatiliselt otstarbekusega. Kui näeme, et [eelarve] tasakaalust väljaviimise mõttekus on seotud majandust käivitava investeeringuga, siis ajutiselt võib see miinusesse minna.

Kas see võiks olla näiteks Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Ikla maanteede neljarealiseks ehitamine?

Jah, täiesti. See oleks regionaalpoliitika, see oleks maanteetransiit, inimeste liikumise hõlbustamine, Tallinnas töölkäimise hõlbustamine, sest Tallinn on koos Tartuga kaks tõmbekeskust.

Aga Saaremaa sild ja Tallinn-Helsingi tunnel?

Kõike korraga ei saa.

Aga sild tuleks teha?

Jah, ma olen veendunud.

Ja tunnel Helsingisse?

Loomulikult, kahe käega toetan, aga korraga ei saa seda kõike teha.

IMF teatas esmaspäeval, et maailmamajandus kasvab tänavu prognoositust kiiremini ning IMFi hinnangul on see tingitud USA maksukärbetest. Kas selline Trumpi valitsuse lahendus oleks Eestilegi sobilik, et nii innustada ettevõtteid investeerima?

Ühelt poolt jah. Tahame nendel valimistel välja tulla tervikliku maksureformi paketiga, mille sisu on suuresti see, et maksutulu annaks võimaluse tagada sotsiaalsfääri kulutused, aga teiselt poolt stimuleeriks majandust. Ilma majandust stimuleerimata ei tule meil kokku maksutulud, et sotsiaalsfääri üleval pidada.

EKRE fraktsioon oli riigikogus selle vastu, et Rail Baltic võiks läbi Pärnu kulgeda, sest õigem oleks läbi Tartu.

Me pole ei Pärnu ega Tartu trassi vastu, me oleme uue trassi vastu. Kiire ühendus Euroopaga on teostatav ka teistmoodi...

Aga olete ju öelnud, et Eestil tuleks loobuda Euroopa rahast, sest toetused on meie majandust korrumpeerinud ja neid on tohutul määral kasutatud kõiksuguste mõttetute asjade peale. Näiteks?

Kas meil on ikka tarvis nii palju kergliiklusteid? Kas meil on ikka tarvis nii palju seltsimajakesi, mis meil tühjalt seisavad... Meie majandus ja ettevõtlus on tänu euroopalikule projektimajandusele muudetud Euroopa rahade narkomaaniks.

Aga palju õigeid asju on ju samuti tehtud?

On. Aga kui oleksime teinud ise, oleks see oluliselt rohkem stimuleerinud Eesti majandust ja ettevõtlust kui see, et oleme käinud müts käes kerjamas.

Siis oleks paljud asjad ka tegemata jäänud.

Mõni asi oleks tegemata jäänud, see olnuks prioriteetide järjekorras tagapool.

Kas toetate maakondlikku tasuta ühistransporti?

Ei ole ju toodud selgeid põhjendusi, kuidas seda hakata tegema, kuidas toimuvad konkursid, millistel liinidel, kus on peatused ja millised reisijate vood. Maakondades on inimesed sellest populismist kinni haaranud, et Tallinnas on, neile võiks ka tulla. Aga maakonnad on midagi muud kui terviklik linnakeskkond. Tallinna tasuta ühistransporti ei saa üle kanda Valgamaale.

Aga laiemalt, kuidas ühistransporti rohkem propageerida, et vähendada autodega sõitmist, ummikuid, teekoormust? 

Igatahes mitte nii nagu teeb Tallinna praegune linnavalitsus. Just vaatasin, kuidas targad rääkisid, et ühistranspordi radu on vaja juurde teha. Tehke juurde, aga mitte sõiduradade arvelt. See on loll jutt, et asfaldi panemine ei lahenda probleemi. Loomulikult lahendab, mitmetasapinnalisus lahendab.

Härra Helme, kas siis nii, et Tallinna võib asfalti täis valada, aga läbi Eesti Rail Baltic’ut teha ei tohi?

Sest Rail Baltic on korruptiivne, majanduslikult raiskav ja ebaratsionaalne projekt. Ratsionaalne oleks rekonstrueerida olemasolev Tartu või Pärnu trass, olemasolevat muldkeha laiendada ja tugevdada, panna uue laiusega rööpad, aga mitte kaevata kraavi läbi kogu Eesti, tõkestada seda taradega, ehitada kümneid ja kümneid viadukte. Ajuvaba!

Mart Helme Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Kultuurist veel. Küsisite kord: «Kus meil on Tammsaare, August Mälk, Mait Metsanurk?» Vastake sellele ise, palun.

Vastus on see, et meil kõik tahavad teha internatsionaalset kultuuri. See on popslik, kadakasakslik lähenemine, et meie peame tegema samasugust asja nagu tehakse New Yorgis või Pariisis. Ei pea. Kas Pärt teeb midagi sellist nagu kusagil mujal? Ei tee. Pärt teeb seda, mida teeb Pärt. Ja tema juured on sügavalt siin, ka religioonis, sellepärast ta ongi Pärt. Ka tema teenistus tuleb rahvusvahelistelt turgudelt, mitte Eesti riigieelarvest.

Mõni nimi veel, mõeldes Tammsaarele, Mälgule, Metsanurgale?

Ma ei näe praegu Eestis selle suurusjärgu kirjanikke. Ei näe sellepärast, et nad on praegu suuresti veiderdajad.

Võidakse ju rääkida, et meil on Eesti kirjanduse kuldaeg, meil ilmub palju raamatuid. Ilmub, ilmub igasuguseid asju. Puu pealt langeb sügisel lehti ka, pikapeale muutuvad need huumuseks ja seal hakkavad uued taimekesed kasvama, aga need on lepalehed, nagu öeldakse. Mina ei näe niisugust kirjandust, mis mind niiväga kõnetaks.

Kui piisav on Eesti praegune kaitse-eelarve?

Täiesti ebapiisav. Tuleks tõsta, see on ühiskondliku kokkuleppe ja ratsionaalse kasutamise küsimus.

Kust võtta lisaraha?

Õnneks oleme NATO-s. Õnneks on meil liitlased, kes suudavad päris palju lünki täita. Aga peame parlamendi riigikaitsekomisjonis üles tõstma küsimuse, kas meil on katvad ja siduvad kokkulepped, et saame näiteks kasutada ameeriklaste tulejuhtimissüsteemi, nende satelliitluuret, nende elektronluuret, kui tõepoolest sõjategevus puhkeb. Ilma selleta oleme hädas. Ja see puudulikkus makstakse kinni meie noorte meeste eludega.

Mille arvelt peaks kaitse-eelarvet suurendama?

Eelkõige lolluse ja raiskamise arvelt. Mina ei ole küll kindel, et Eestis peaks olema inimõiguste keskus, küllaltki arvestatava eelarvega. Mina ei ole kindel, et meil peab olema võrdõiguslikkuse volinik. Milleks meil seda vaja on? Inimõiguste keskus ei kaitse meid, kui puhkeb sõjaline konflikt. Aga see, mida selle rahaga saame hankida oma kaitse-eelarvesse lisaks, kaitseb meid.

See on vist väga väike raha?

Lõppkokkuvõttes on see ikkagi miljonites. Aga räägime ka sellest, et Eesti Vabariigis ei ole rahapuudust, kui Linnahalli renoveerimine maksab 80 miljonit eurot. Kaitse-eelarves võib selle eest väga palju asju teha.

Olete, enda sõnul, kirikut alati käsitlenud EKRE liitlasena võitluses „ühiskonna valdava enamuse poolt toetatud moraalsete tõekspidamiste ja traditsioonilise perekonna kaitsel“. Samal ei ole te kindel, kas riik pidanuks hüvitama  EELK-le sõja ja okupatsiooni ajal tehtud ülekohtu heastamiseks miljoneid eurosid. Miks?

Okupatsioonirežiimi tekitatud ülekohut ei pea Eesti maksumaksja arvel heastama. See õõnestab meie riikliku järjepidevuse kontseptsiooni. See on järjekordne hoop selle pihta. 

Me ei ole kirikuhoonete renoveerimiseks ja korras hoidmiseks raha andmise vastu. Ka oma katuserahadest oleme kirikutele andnud üsna ohtralt.

Aasta tagasi ütlesite Eesti Päevalehele, et „meil tuleb kaaluda EL-ist äraminemist.“ On see arvamus vahepeal muutunud?

Ei ole muutunud. Küsimus on, missugune on Euroopa Liit. Kui organisatsioon, mis liigub üha selgema tsentraliseerituse, föderaliseerimise ja liikmesriikidelt suveräänsuse äravõtmise poole, siis sellisesse Euroopa Liitu me ei taha kuuluda. Kui Euroopa Liit on suveräänsete riikide ühendus, nagu algselt oli Maastrichti lepingu järgi, siis sellise Euroopa Liidu poolt olen ma kahe käega.

Euroopa Liit, mis püüab meile pagulaste sundkvoote pähe määrida, mis tahab kaaperdada lõplikult meie rahanduslikke otsuseid, seades sisse Euroopa või vähemalt eurotsooni rahandusministri ametikohta – see ei ole meile vastuvõetav.

Sõnaga, kui Euroopa Liit läheb teie äsjast kirjeldust mööda, siis Eesti peaks algatama sealt lahkumise?

Kui ta läheb. Praegu pole veel läinud. Õnneks on meil olemas tulemüüri riigid, Ungari, Poola, Tšehhi, kes on meist võimekamate, suveräänsemate ja ka rahvuslikult isemeelsemate riikidena võtnud suured diskussioonid enda peale. Peaksime neid toetama ja jälgima, milliseks debatid kujunevad ja sealt omad järeldused tegema.

Edgar Savisaar oskas venelastele anda, jättes mitte pugeja, vaid batka (isakese) mulje, on teie üks arvamus. Nüüd ütles Edgar Savisaar, et kohaliku venelasena hääletaks tema Venemaa presidendivalimistel Vladimir Putini poolt. Millise soovituse teie annaksite, kelle poolt hääletada?

Minu soovitus neile on: kiireimas korras kõigil noorema põlvkonna venelastel õppida ära eesti keel, võtta Eesti kodakondsus, mitte slikerdada hallide passidega ja samal ajal süüdistada Eesti riiki nende diskrimineerimises, olla lojaalsed Eesti riigi kodanikud, osaleda meie kohalikel valimistel, meie riigikogu valimistel, kandideerida tööle avalikus sektoris, muutuda täieõiguslikeks Eesti Vabariigi kodanikeks. See on minu soovitus.

Mina ei soovita neil Putini poolt valida. Putin lollitab ja petab neid, kasutab neid enda sise- ja välispoliitilises pokkeris.

Millal Venemaa muutub?

Mitte kunagi. (Ohkab.) Venemaa võib kokku variseda, see on võimalik. Aga Venemaa, Vene tsivilisatsioon ei muutu mitte kunagi.

Kas politsei peab tagama avaliku korra?

Aga kes siis veel?

Samas olete öelnud, et politsei ei peaks tegelema seksuaalvähemuste paraadide turvamisega. Kas see polegi osa avaliku korra tagamisest?

Arvan, et seksuaalvähemuste paraade ei peaks toimuma. Sest need on ju selgelt arrogantsed ja ühiskonna enamuse epateerimiseks korraldatavad üritused.

Kas need tuleks keelata?

Need tuleks suunata kusagile väljapoole Tallinna vanalinna, tehku oma laager Võrtsjärve äärde.

Kas politsei ei peaks nende puhul tegelema avaliku korra tagamisega?

Jah... Põhimõtteliselt politsei peaks teadma, et niisugune üritus toimub, aga sellisel puhul peaks korraldajate seltskond võtma eraturvafirma, kes neid turvab. Näiteks kui meie teeme tõrvikurongkäigu, siis me võtame tasu eest turvafirma ja informeerime politseid. Turvafirma ja politsei omavahel klativad, kes on kus ja kes vastutab.

Miks EKRE-le ei meeldi president Kaljulaid. Jaanuari alguses süüdistasite teda isegi hääletus riigipöördes, mida riigipea praegu Eestis korraldada püüab?

Aga püüab ju. Kui president teatab, et Eesti peab hakkama Euroopa Liidu eelarvesse maksma 20 protsenti rohkem, siis presidendil ei ole selleks volitusi. Tema ei otsusta riigieelarve üle, vastupidi, meie otsustame riigikogus, kas me üldse anname presidendi kantseleile raha.

President ei saa võtta endale ka volitust kutsuda riigikogu komisjon enda juurde lõunale ja seal resoluutses toonis teatada, et peate nüüd seda-toda tegema, või muidu... Missuguse õigusega? Tal ei ole neid volitusi! See ongi hääletu riigipöörde katse – ületada oma volitusi ja panna riigikogu tantsima oma pilli järgi. Andke andeks, ma ei ole nõus sellega.

Avalikus kirjas presidendile tahtsite, et ta jätaks sekkumise päevapoliitikasse. Kõik eelnevad presidendid on päevapoliitikast midagi arvanud. Miks nad seda teha ei tohiks?

Jah, aga kui president enne kohalikke valimisi kutsub üles mitte hääletama ühe erakonna poolt, siis see on juba lubamatu sekkumine päevapoliitikasse. Kui president hirmutab, et kui langetate nii- või naasugused valikud, siis saate valitsuse, kus on EKRE. Ametisse astudes ta lubas, et ta suhtleb kõigiga, miks ta ei arvesta sellega?

Kas EKRE parlamendisaadikud said presidendilt kutse 24. veebruari vastuvõtule?

Jah.

Kas te lähete?

Ma tean, et üks inimene läheb. See on fraktsiooni otsus, et mõned meist läheksid ja et ei jääks muljet, et me kõigi presidentide puhul boikoteerime vastuvõttu. Ilvese puhul me kollektiivselt ju ei läinud. Eelmisel aastal paar inimest käisid, mina ei käinud ja ei lähe ka sel aastal.

Teie ennustus aastaks 2018 oli masendav: Euroopa Liit marginaliseerub, lõhe USA ja Lääne-Euroopa vahel süveneb, Venemaa agressiivsus ei taltu, läbuks mandunud liberalism on pankrotis, hetke majanduslikule tõusule järgneb paratamatult uus kriis, rahvusvahelised (ideoloogiliselt korrumpeerunud) organisatsioonid kaotavad järjest tähtsust. Kellele või millele on Eestil loota?

Iseendale. Ja liitlastele muidugi. Aga liitlaste puhul tuleb langetada õiged valikud.

Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole meile õige valik. Euroopa Liit tervikuna on organisatsioon, kus peame tegutsema, kuid seal on enamalt jaolt riigid, kellele me ei saa loota. Saame loota Ameerika Ühendriikidele, Suurbritanniale, Poolale.

Aga mitte Saksamaale, kes on ajaloos meid alati alt vedanud ja reetnud, teeb seda kõhklematult ka seekord. Õiged liitlased on vaja valida ja seepärast ei tohi mõnitada Donald Trumpi, ei tohi hääletada ÜRO-s vastu tema otsusele viia saatkond Jeruusalemma. Mina südamest toetan seda otsust. See ongi Iisraeli pealinn. Araablased aga on kõik ajaloolised võimalused käest lasknud.

Mart Helme Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Lõpetaks positiivsemalt. Eesti riik saab 100-aastaseks. Mille üle teie Eestis uhkust tunnete?

Paljude asjade üle. Tunnen uhkust oma suure suguvõsa üle, eks mul ole palju lapsi ja lapselapsi. Tunnen uhkust, et meil on säilinud palju meie ajaloolist pärandit, et oleme kõigi tormide kiuste rahvusena püsima jäänud, et meil on jätkuvalt selleks tahet. Tunnen uhkust meie uskumatult kauni looduse üle, eesti keele üle, mis on maailma kõige ilusam keel. Et nii mõnelgi pool maailmas vaadatakse meie peale kadedusega. On põhjust uhkust tunda.

Aitäh. Oli pikk vestlus.

(Tõuseme toolidelt, hakkame hüvasti jätma. Mart Helme jääb ootamatult mõtlikuks.)

Sain suurepäraselt aru Mark Soosaarest, kui ta riigikogust ära läks. Ta ütles: riigikogus võib olla keegi teine ka, aga neid asju, mida tema tahab veel oma elu jooksul ära teha, ei tee tema eest mitte keegi. Ega mina jää ka poliitikasse igavesti. Saabub päev, kui vaatan, et mulle on jäänud veel nii palju aega ja ma tahan selle teiste asjade tegemiseks ära kasutada. Mul on loomingulisi plaane. Tahaksin kirjanik olla.

Aga enne seda tiir Euroopa Parlamendis?

Ärgu nad lootkugi, et nad minust kohe lahti saavad!

Kes on EKRE esinumber europarlamendi valimistel suvel 2019?

Oleme mõelnud, ei ole lõplikult otsustanud. On terve hulk inimesi, kes kvalifitseeruvad sinna nimekirja, aga eks me võta pragmaatiliselt. Kahtlemata, selle mandaadi me tahame saada.

Kumb siis – isa või poeg?

Ma arvan, et me tõmbame tikku.

(Naerab.)