"Kui meie ministrid siin Moskvas 2014. aasta veebruaris teist korda piirilepingu allkirjastasid, avaldas härra [välisminister Sergei] Lavrov kahetsust, et ta pole siiani Eestis käinud. Heaks võimaluseks selliseks visiidiks võiks saada selle lepingu ratifitseerimine. Kahjuks see protsess praegu eriti ei liigu ja siin saan ma ainult lisada, et pall on praegu Vene poole käes," selgitas Hilpus Interfaxile antud pikas intervjuus.

"Kui ministrid kohtusid ja selle lepingu allkirjastasid, sai räägitud, et see protsess hakkab jätkuma paralleelselt, lausa sünkroonis, et lugemised mõlemas parlamendis toimuvad üheaegselt. Eesti tegi oma sammu, selle dokumendi esimene lugemine Eesti parlamendis leidis aset juba 2015. aasta novembris. Kuid Vene riigiduuma väliskomisjonis seda ei juhtunud. Loodame, et see protsess hakkab kiiremalt liikuma ka Vene poolel. Lõppude lõpuks on see mittepoliitiline leping ja selle jõustumine on mõlema riigi huvides. Rafitseerimisprotsessi jätkumine võiks anda lootust ja olla julgustavaks märgiks ka kahepoolsetele suhetele," lisas ta.

Intervjuus puudutas Hilpus ka mitmeid muid teemasid. Näiteks kinnitas ta, et praegu Euroopa Liidu eesistujaks olev Eesti ei pidurda gaasijuhet Nord Stream 2 ehitamist ning üritab sellel teemal konstruktiivne olla. Samuti rõhutas suursaadik, et Eestisse paigutatud NATO üksustel on selgelt kaitseotstarbeline iseloom ning nende eesmärgiks on suurendada Eesti elanikkonna turvatunnet.