Pagulased saavad Eestis nüüd endale ise kodulinna valida
Rahvusvahelise rändekava alusel Eestisse saabuvad pagulaspered saavad nüüd ise valida omavalitsuse ja otsida sobiva üürikorteri, kuhu elama asuda. Samuti ei peeta riigist lahkujate kohta nii detailset statistikat kui varem.
Varem ootas ümberasustamise programmis Eestisse saabuvat peret ees üürikorter, mille vaatas enne üle tugiisik. Sobivate üürikorterite leidmisega tekkis aga probleeme. Korterite üürile andjad tahtsid enne lepingu sõlmimist näha tulevast üürnikku, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles, et edaspidi lähevad pagulased kõigepealt majutuskeskusesse ja seejärel otsitakse koos tugiisikute ja majutuskeskuse inimeste abiga vabalt üüriturult korter.
Enne oma korterisse kolimist elavad pered Vao ja Vägeva keskuses. Seal algab keeleõpe ning lapsed lähevad lasteaeda ja kooli.
"Idee on selles, et nad oleksid seal neli kuud. Aga võin öelda, et üks perekond oli seal pool aastat enne, kui nad leidsid sobiva korteri," rääkis Üprus-Tali.
Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder tõdeb, et Harjumaalt on mitmed pagulaspered leidnud tee pealinna ning oletab, et kui Eestisse saabunud saavad ise elukoha valida, on see tõenäoliselt ikka Tallinn või mõni suurem linn. Tallinnal tuleb lisaks sotsiaaltoetustele pakkuda pagulasperede lastele haridust. Kui selliseid lapsi tuleb palju, muutub olukord keeruliseks.
"Me loodame, et kui riik on võtnud vastu otsuse, et see ülesanne delegeeritakse kohalikele omavalitsustele, siis ta annab kaasa ka vastava ressursi ehk tööjõudu ja rahalisi vahendeid ning vastavalt sellele Tallinna linn saab tegeleda. Ma loodan tõesti, et riik lähiajal kutsub Tallinna ja teised suuremad omavalitsused ümber laua teemat läbi arutama. Tallinnat siin üksi jätta kahtlemata ei saa," sõnas Mölder.
Ümberasustamise programmi esimene etapp on lõppenud ning sotsiaalministeerium ei hoia enam pagulaste kõikidel tegemistel silma peal, ütleb Üprus-Tali.
Näiteks ei koondata enam nii detailselt statitikat selle kohta, kes ja millal Eestist lahkub.
Ühtlasi läheb rohkem vastutust ministeeriumist teenuse osutajale.
Ümberasustamise programmiga on Eestisse saabunud 206 inimest. Siiani kõige rohkem on saabunud Kreekast, kust tuli 141 inimiest.
Üle 90 päeva on väljaspool Eestit viibinud 86 inimest. Üks perekond on saadetud tagasi Saksamaalt. Majutuskeskuses ootab praegu korterit viis perekonda ja üks naine. Selle aasta jooksul peaks Eestisse saabuma veel viis kuni kuus perekonda.
Toimetaja: Aleksander Krjukov