"Seda, et kellelegi pakutakse meepotti või muud nänni keelata ei saa, see on turunduses lubatud," rääkis Peep Vikerraadio saates "Uudis+". Küll ei saa aga Peebu sõnul lepingulise suhte korral ettevõte näiteks kliendilt boonuspunkte ära võtta.

Reedel jõustunud EL-i isikuandmete kaitse määrus näeb ette, et ilma kinnitust saamata klientidele edaspidi enam infokirju ja pakkumisi saata ei või. Määrus on pannud ettevõtteid oma klientidele massiliselt andmete töötlemise nõusoleku e-kirju saatma.

Küsimusele, et miks ettevõtted neid kirju alles nüüd saatma hakkasid, vastas Viljar Peep, et tegemiste viimasele hetkele jätmine on inimlik eripära. Samas on tema sõnul suured ettevõtted nagu Facebook, Google jt asjad aegsasti korda ajanud, kuna neil on selleks ressursse.

"Ettevõtted, mis ei asu küll Euroopas peavad, peavad üldmäärusega arvestama, kui nende teenused on suunatud Euroopa tarbijatele," sõnas Peep.

Andmekaitsemäärus on mõeldud privaatsuse kaitseks

"Üldmäärus on eelkõige mõeldud isikule tema eraelu privaatsuse kaitseks ning oma isikuandmete kasutamise paremaks kontrollimiseks. Seega reaalselt mõjutab üldmäärus suuremal või vähemal määral pea kõikide ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tööd," selgitas andmekaitse inspektsiooni koostöödirektor Maarja Kirss.

Seejuures on oluline küsida nõustumist, mitte võtta vaikimist nõusolekuna, nagu on samuti praktikas mitme ettevõtte või organisatsiooni pöördumises oma klientide poole välja tulnud. Sellisel juhul on nad üldmääruse mõttest valesti aru saanud.

"Nõusolek on selge kinnitus ja vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei peeta. Samuti on andmete eest vastutaval töötlejal kohustus hiljem nõusoleku olemasolu tõendada," rõhutas Kirss.