Zuckerberg vabandas europarlamendis Facebooki tegevuse eest
Facebooki asutaja ja tegevjuht Mark Zuckerberg palus teisipäeval Euroopa Parlamendis andeks ettevõtte rolli eest Cambridge Analytica skandaalis ning selles, et on võimaldanud libauudistel oma keskkonnas levida.
USA sotsiaalmeediafirma Facebook juht Mark Zuckerberg vabandas teisipäeva õhtul Euroopa Parlamendis kahju eest, mille reeglitevastane kasutajaandmete kogumine firma kasutajatele on tekitanud. (Politico tegi kuulamisest ka otseblogi.)
Brüsselis toimunud küsitlemine puudutab nüüdseks tegevuse lõpetanud turuanalüüsifirmat Cambridge Analytica, mis kogus USA presidendivalimiste eel Facebooki kasutajate andmeid. USA kongress kuulas Zuckerbergi seoses andmeskandaaliga juba aprillis.
Zuckerberg ütles Euroopa Parlamendis, et kuigi Facebook on pakkunud maailmale uusi lahendusi inimeste ühendamiseks, on viimasel kahel aastal selgunud, et firma ei ole teinud piisavalt, et hoida ära nende tööriistade kasutamist kahju tekitamiseks.
"Olgu selleks valeuudised, välismõju valimistel või isikuandmete väärkasutamine arendajate poolt, me ei vaadanud oma kohustusi piisavalt laialt," ütles Zuckerberg avasõnavõtus.
"See oli viga ja ma vabandan," sõnas ta.
Facebooki asutaja on olnud kriitikarahe all pärast seda, kui USA meedia teatas, et Donald Trumpi 2016. aasta presidendivalimiste kampaaniameeskonna palgatud andmeanalüüsifirma Cambridge Analytica varastas 50 miljonilt Facebooki kasutaja profiililt andmeid, et luua tarkvara valijate valikute prognoosimiseks ja mõjutamiseks.
Zuckerbergi kuulamist kanti üle ka interneti vahendusel, kuid Facebooki tegevjuhi esinemine, mille käigus oli võimalik talle küsimusi esitada vaid 25 minuti jooksul, ei rahuldanud europarlamendi saadikuid, kes süüdistasid teda küsimustest kõrvale puiklemises.
Facebooki tegevjuht tervitas 90 minutit kestnud kuulamisel EL-i uusi karme andmekaitsereegleid ja lubas, et Facebook kavatseb neid täielikult täita.
Lisaks lubas Zuckerberg, et Facebook kavatseb võtta kasutusele uue ajaloo kustutamise nupu, mis lubaks kasutajatel kustutada brausimisajalugu või andmeid, mida Facebook salvestab kasutajate tegevuse kohta platvormil.
Sotsiaalmeediafirma tegevjuht tunnistas ka, et Facebook jäi aeglaseks Venemaa sekkumise tuvastamisel USA presidendivalimistesse, kuid teeb Euroopa valitsustega tulevaste valimiste kaitsmiseks koostööd.
Facebook tuvastas ja sulges enne 2017. aasta Prantsuse presidendivalimisi "üle 30 000 libakonto, lausus ta.
Europarlamendi liberaalide juht Guy Verhofstadt ütles, et eelnevalt paika pandud formaat võimaldas Zuckerbergil saadikute küsimusi vältida.
Europarlamendi president Antonio Tajani nimetas aga Zuckerbergi külaskäiku eduks, ehkki möönis, et esitatud vabandusest ei piisa.
Zuckerberg lubas Facebookilt uusi investeeringuid Euroopasse ning seadis eesmärgiks jõuda aasta lõpuks olukorrani, kus firmal on Euroopas 10 000 töötajat. "Kõigi muudatuste, mida me peame tegema, läbitöötamine võtab aega, kuid ma olen pühendunud õnnestumisele ning arvestatavatele investeeringutele, mis on vajalikud inimeste turvalisuse tagamiseks," sõnas ta.
"Ma eeldan, et see avaldab meie kasumlikkusele olulist mõju, kuid tahan öelda selgelt: inimeste turvalisus on alati meie kasumi maksimeerimisest tähtsam," lausus Facebooki asutaja.
Esialgu pidi kuulamine toimuma meedia jaoks suletuna, kuid hiljem teatas europarlamendi president Antonia Tajani, et Zuckeberg nõustus kuualmise avalikustamisega, vahendasid Politico ja Verge.
I have personally discussed with Facebook CEO Mr Zuckerberg the possibilty of webstreaming meeting with him. I am glad to announce that he has accepted this new request. Great news for EU citizens. I thank him for the respect shown towards EP. Meeting tomorrow from 18:15 to 19:30
— Antonio Tajani (@EP_President) May 21, 2018
Facebooki on viimasel ajal rohkelt kritiseeritud. Kriitikute hinnangul on Facebooki kasutatud näiteks Brexiti-referendumi ja USA 2016. aasta presidendivalimiste mõjutamiseks, samuti heidetakse firmale ette seda, et nn vihakõnele ei suudeta piiri panna ning et keskkonda on vaenamiseks kasutanud näiteks inimkaubitsejad ja inimõigusi rikkuvad režiimid.
Eelmisel kuul andis Zuckerberg isiklikult vastuseid nii USA esindajatekojas kui ka senatis. Nendel kuulamistel tuli ühest küljest välja see, et Zuckerberg justkui ei tea isegi, mida kõike tema juhitud suurfirmas toimub. Teisest küljest aga said paljud näha, et osade USA rahvasaadikute teadmised infotehnoloogia ja sotsiaalmeedia vallas pole samuti eriti pädevad.
Viimasest asjaolust tulenevalt on näiteks Politico ja Yle koostanud nimekirja küsimustest, mille kohta peaks Zuckerbergi käest vastused saama.
Kolmapäeval kohtub Zuckerberg aga suletud uste taga Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael
Allikas: ERR/BNS