ERR Brüsselis: NATO kolib 20 aastat kimbutanud ruumipuudusest uude hoonesse
Pärast pool sajandit kestnud peatust ajutisena rajatud peakorteris Brüsselis kolib pea 4000 NATO töötajat viimaks uude, alliansi vajadustele vastavasse majja. "Aktuaalne kaamera" tegi ringkäigu NATO-le kitsaks jäänud vana peahoone varjatud nurkades ja heidab pilgu uue peakorteri kõige tähtsamatele tubadele.
Lõputud linoleumiga kaetud koridorid maailma võimsaima sõjalise liidu peakorteris on jäänud tühjaks, siin-seal võib märgata kaste. NATO peakorteri kolimine annab ajakirjanikele võimaluse kiigata ruumidesse, kuhu tavaliselt pääseb vaid eriti kaaluka töötõendiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Põhja-Atlandi Nõukogu on senises peakorteris koos käinud alates 1967. aastast. See pidi olema NATO ajutine peatuspaik. Vaid kuue kuuga sõjaväehaigla projekti järgi püsti pandud hoones on ruumipuudus kimbutanud juba 20 aastat.
"Selle hoone elutsükkel algas 1960. aastatel palju väiksema liitlaste arvuga kui meil on täna. Iga kord kui NATO on laienenud, oleme pidanud ehitama ajutisi hooneid, et mahutada kasvanud kaadrit. Tehniliselt on muutunud väga keeruliseks hoone tehnilise toimimise tagamine," selgitas NATO vana hoone hooldusjuht Mark Spicer.
Kogu NATO peakorteri elektrivarustust kontrolliti ühest ruumist ja kui kellelgi oleks tulnud pähe tekitada NATO-s elektrikatkestus - mida aastate jooksul ka mitmel korral juhtus -, siis lülitati elektrivarustus ümber. Varugeneraatorid tagasid selle, et kohtumised ei peaks toimuma pimedas toas.
"Nende lahendustega elaks nagu noateral. Osa neist on improvisatsioonid, mis on ehitatud improvisatsioonide otsa, aga need on töötanud!" tõdes Spicer.
Pea 4000 NATO töötajat on vanad kasarmud jätnud selja taha ja kolinud üle tee.
Ehitustööd endisesse Belgia lennuväebaasi rajatud uues peakorteris lõppesid juba aasta eest. Miljardi eurost maja käis toona avamas ka selle suurima investori esindaja - Donald Trump. Pärast avamist sulgeti maja uksed ja algas põhjalik seadistamine ja kontroll.
Nüüd on maja valmis ja uue peahoone keldritesse veereb NATO salastatud arhiiv.
"Salastatud arhiivid on 6,9 kilomeetrit pikad ehk siis moodustavad 6,9-kilomeetrise kuhja A4 pabereid. See on märkimisväärne hulk, samas on see organisatsiooni mälu, mida on talletatud alates aastast 1949," rääkis NATO uue hoone haldusjuht Bogdan Lazaroae.
18 konverentsiruumi, 1356 kontorit ja 72 000 ruutmeetrit klaaspinda tähendab seda, et uus peahoone on vana sõjaväehaiglaga võrreldes nagu öö ja päev.
"Siin on palju rohkem ruumi, palju rohkem avarust, Eesti esindusel on palju rohkem valgust. Ma olen väga rahul, palju-palju parem on!" kinnitas Eesti alaline esindaja NATO juures Kyllike Sillaste-Elling.
Toimetaja: Merili Nael