Toomas Sildam: Vene rulett ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam
Toomas Sildam Autor/allikas: Sander Koit / ERR

Venemaa sel nädalal esitatud viisakeelunimekiri 20 Eesti inimese vastu näib olevat koostatud nii, nagu keegi mänginuks Vene ruletti, kus ühe padruniga revolvritrummel tõmmati pöörlema ja siis vaadati, kes pihta saab, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.

Märtsi lõpus kehtestas Jüri Ratase valitsus, välisminister Sven Mikseri ettepanekul, sissesõidukeelu 49 Venemaa kodanikule. Need on valdavalt riigiametnikud ja seotud ränkade inimõiguste rikkumisega. Seda kõike tuntakse Magnitski nimekirjana, Venemaa vanglas hämaratel asjaoludel surnud advokaadi järgi.

Diplomaatias kehtib sellistel puhkudel põhimõte "hammas hamba vastu". Kui Eesti palus pärast endise Vene luuraja Skripali ja tema tütre mürgitamist Inglismaal solidaarsuse märgiks Euroopa Liidu ja NATO liitlastega lahkuda Venemaa Tallinna saatkonna sõjaväeatašeel, siis Moskva saatis vastuseks välja Eesti sõjaväeatašee. Kui Eesti võttis vastu Magnitski nimekirja, siis Venemaa välisministeerium andis vastuseks oma nimekirja Eesti inimestest, kellele keelatakse sissepääs Vene riiki. 20 nime.

Eestis kehtestatud nimekiri on avalik, Venemaa vastus aga mitte ja sinna kantud nimed tilkusid inimene inimese haaval avalikkuse ette. Enamus neist on nüüdseks teada.

Välispoliitika ekspert ja ajalehe Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, üks Vene nimekirja kantutest, nimetab neid kohvikurussofoobideks. See väljend tuleneb Venemaa välisministeeriumi selgitusest, et tegemist on russofoobsete – ehk siis Vene vastaste – avaliku elu tegelastega Eestis. Väide, mis ei pea paika.

Venemaa viisakeelunimekiri näib olevat koostatud nii, nagu mänginuks keegi Vene ruletti, kus ühe padruniga revolvritrummel tõmmati pöörlema ja siis vaadati, kes pihta saab. Ent siiski, selgelt sihiti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ehk RKK pihta, sest veerand nimekirja kantutest – viis inimest – töötavad just seal. RKK uuringud ja rahvusvaheline mõjukus võivad Moskvale tõesti närvidele käia, aga russofoobsusega pole siin midagi pistmist. Inimesed teevad välismaailma selgitamisel ning kaasaegsete ohtude sõnastamisel ja mõtestamisel lihtsalt head tööd.

Endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese lisamine Moskva viisakeelunimekirja on ühelt poolt üllatav, sest tegu on eelmise riigipeaga ja diplomaatiline viisakus on väärtus omaette, ka külma sõja ajal. Teisalt näitas Venemaa oma selget kättemaksusoovi Ilvese kriitiliste, et mitte öelda sapiste kommentaaride eest Kremli välispoliitika pihta. Selleks on ta aastaid ja aastaid kasutanud järjekindlalt väliskonverentside ja –intervjuude laialt kõlavaid võimalusi ning õhutades Läänt olema ühtne ja jõuline Venemaa agressiivse palge ees.

Edasi muutub aga kõik arusaamatuks, vähemalt esmapilgul vaadates. Ajakirjanik Ainar Ruussaar, EKRE poliitikud Henn Põlluaas ja Urmas Reitelmann, Vabaerakonna esimees Andres Herkel, Mart Nutt Isamaast, kunagine välisminister Trivimi Velliste, siinsest vene kogukonnast sirgunud Sergei Metlev ja Jevgeni Krištafovitš, väliskommentaator Toomas Alatalu jne. Kõik nad on toredad inimesed, aga miks nende nimed sattusid nö russofoobide viisakeeluloendisse – aru ma ei saa.

Kolleeg Anvar Samost tegi nalja, et Vene pool pani oma nimekirja kokku sõna "russofoob" guugeldades. Tõsiselt rääkides oleks see liiga lihtne. Samas, ülemäära keeruliseks ei tasu seda kõike ka mõelda.

Jääb mulje, et Kremlis ja Venemaa välisministeeriumis mõeldi umbes nii: ahsoo, Eesti kehtestas Magnitski nimekirja, meie peame nüüd oma nimekirja vastu tegema, mispeale küsiti ettepanekuid Vene saatkonnast Tallinnas, lisaks mõnest Venemaa eriteenistusest, klaariti paar isiklikku solvumist, paari nime puhul visati õhku väike vimka ning kirjutatigi 20 rida valgele paberilehele. Tühja sest, et erilisi Venemaa vahet sõitjaid seal ei olegi.

Lähenevatele parlamendivalimistele mõeldes sai Eestis keegi ka tasuta reklaamiaega. Niisiis, kurvastamiseks pole kellelgi põhjust.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: