Reinsalu tahab anda valimisõiguse kuni aastast karistust kandvatele vangidele ({{commentsTotal}})

Justiitsminister Urmas Reinsalu soovib anda valimisõiguse nendele kinnipeetavatele, kes kannavad trellide taga kuni üheaastast vanglakaristust. Sellega soovitakse vältida valimisõiguse andmist kõigile kinnipeetavatele.

Riigikohus leidis 2015. aastal, et keeld, mille kohaselt ei või ükski vanglakaristust kandev kinnipeetav parlamendivalimistel hääletada, on põhiseaduse ning Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga vastuolus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd on Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul oht, et kui vangid ka järgmisel aastal toimuvate riigikogu valimiste üle kaebavad, siis võib riigikohus anda kõikidele kinnipeetavatele valimisõiguse. See ei oleks tema sõnul aga õige.

"Palusin justiitsministeeriumil kõige kitsam grupp välja selekteerida, et seda ohtu ja riski maandada, et riigikohus järgmiste valimiste kontekstis sellise otsuse teeks," ütles Reinsalu.

Aprilli alguse seisuga istus Eestis kinni 2128 täisealist kurjategijat, kellest praegu ei saa mitte keegi valida. Selliseid süüdimõistetuid, kellele Reinsalu annaks valimisõiguse, on natuke üle 50.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhi Kari Käsperi sõnul on Reinsalu väljatoodu küll edasiminek, kuid tasuks kaaluda veel rohkem valimisõiguse laiendamist.

"Kui teeme selle väikeseks, kellele me selle valimisõiguse anname, siis saadame signaali, et ühiskond ikka väga ei taha neid inimesi liikmeks tagasi," kommenteeris Käsper.

Ta tõi välja, et õigustatud oleks valimisõiguse äravõtmine nendelt, kes on korda saatnud demokraatiavastaseid kuritegusid. Ühtlasi oleks proportsionaalne valimisõiguseta jätta ka pikaaegsed vangid, kes nii pea ühiskonda ei naase.

Riigikogu liige Hanno Pevkur (RE) nõustus, et absoluutne valimisõiguse piiramine ei ole mõistlik.

Lõplikku seisukohta pole opositsiooniline Reformierakond siiski veel kujundanud.

Põhiseaduskomisjon võtab Reinsalu ettepaneku arutlusele sügisel.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: