"Meil oli lisaks tavapärastele kompanii taseme harjutustele võimalus esmakordselt läbi viia eelkõige pataljonide juhtimispunktidele suunatud taktikaline õppus, mis tähendas seda, et just pataljonide staabid viibisid reaalselt maastikul ja liikusid vastavalt taktikalisele olukorrale. Sellise õppevormi suur pluss on väikene jalajälg ja koormus tsiviilstruktuurile, sest meie eesmärk on brigaadi väljaõppetegevusega võimalikult vähe tsiviilelu häirida," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm ning lisas, et sarnaste õppustega jätkatakse kindlasti ka tulevikus.

Saber Strike toimus Poolas ning Balti riikides. Lisaks Eesti kaitseväe üksustele ja 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvale liitlaste lahingugrupile osalesid õppusel veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Soomest ja Ühendkuningriigist.

Maaväe üksusi toetasid õppusel õhust ka USA hävituslennukid F-16, ründelennukid A-10, strateegilised pommitajad B-1B ning tuletoetuslennukid AC-130J. Samuti osalesid õhuharjutusel Suurbritannia helikopterid Wildcat ning Eesti kaitseväe kopterid Robinson R-44.

Õppusele oli kaasatud ka kaitseväe matkekeskus Tartus, mis toetas õppust oma infrastruktuuri ja oskusteabega juhtimispunkti- ja matkeharjutuste juures. Õppuse ajal tegutses matkekeskuses ligi 170 välisriikide tegevväelast ja töötajat.

Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe korraldatav iga-aastane suurõppus. Sel aastal võttis Poolas ja Balti riikides õppusest osa kokku ligi 18 000 kaitseväelast. Eestis osales kaks nädalat väldanud õppusel üle 2000 Eesti- ja liitlassõduri.