Riigikohus võttis neljapäeval arutusele Märt Ringmaa (80) hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

Ringmaa ei ole rahul, et 2006. aasta 28. septembril avaldas Pärnu Postimees artikli "Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu", milles kirjutati, et Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut.

Ringmaa sõnul saab mõistlik inimene nimetatud väidetest aru, et ta on süüdi seitsme inimese tapmises ja kuue inimese vigastamises, samas ei ole teda Harju maakohtu 23. septembri 2009 kohtuotsusega süüdi tunnistatud teise isiku tapmise või talle kehavigastuse tekitamise eest.

Seetõttu on Ringmaa hinnangul ebaõiged ajalehes esitatud väited selle kohta justkui ta oleks kedagi tapnud või kellelegi kehavigastusi tekitanud.

Ringmaa tahab, et kohus käsiks Eesti Meediat avaldama kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest avaldatud andmetega samal viisil ja samas kohas Pärnu Postimehe veebis ja paberlehel teade, milles 2006. aastal esitatud väited ümber lükatakse.

Mullu suvel leidis Tartu maakohus, et Ringmaa hagiavaldus ei ole põhjendatud ja Eesti Meedia ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Kohus tõdes, et artiklist nähtus, et kogu süüdistuse kontrollimine kohtumenetluses seisab alles ees ja kõigi nende kuritegude eest (kokku) võib kohus süüdimõistmise korral määrata Ringmaale kuni eluaegse vanglakaristuse.

Kohus märkis ka, et vaidlusaluses artiklis avaldati andmeid, mille teadasaamise vastu oli avalikkuse huvi õigustatud.

Eesti Meedia on selgitanud, et 10 aasta taguse artikli avaldamisel kasutati selle allikatena kaitsepolitsei komissari ja riigiprokuröri poolt pressikonverentsil avaldatut, kusjuures nimetatud ametiisikud tuginesid andmeid esitades kohtusse saadetud süüdistusaktile.

Tartu ringkonnakohus jättis tänavu 12. jaanuari otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kolmest kohtunikust koosnev kolleegium nõustus maakohtu põhjendustega.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et artiklis ei ole AS Eesti Meedia ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, kuna artiklis on selgelt esile toodud, et avaldatud andmed põhinevad Ringmaale esitatud süüdistusest, süüdistusakt saadeti kohtusse ja asja kohtulik arutamine seisab alles ees.

"Seega on põhjendamatu Ringmaa etteheide, nagu oleks Eesti Meedia rikkunud süütuse presumptsiooni ja käsitlenud teda artiklis süüdiolevana enne kohtuotsuse tegemist," leidis ringkonnakohus.

Ringmaa sellega nõus ei ole ning vaidlustas kohtuotsuse riigkohtus.

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.

Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.

2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.

Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.

2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.

Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.

Ringmaa väidetav süü jäi tõendamata

Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.

Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.

Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.