Kohus jättis Ringmaa enne tähtaega vabastamata ({{commentsTotal}})

Märt Ringmaa
Märt Ringmaa Autor/allikas: ERR

Tartu ringkonnakohus jättis Märt Ringmaa enne tähtaega vabastamata.

"Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja leidis, et maakohus on veenvalt põhjendanud, miks Ringmaa tuleb ennetähtaegselt vabastamata jätta. Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis, et Ringmaa vabastamata jätmise peamine põhjus on eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht, mida seni kantud vangistus ei ole vähendanud. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et Ringmaa oleks vabaduses suuteline alluma kriminaalhoolduse reeglitele ja hoiduma uutest õigusrikkumistest. Samuti kaaluvad Ringmaa toimepandud kuritegude asjaolud üle teda positiivselt iseloomustava teabe," rääkis esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistuse pressiesindaja Krista Tamm.

Määrus ei ole jõustunud ja seda saab vaidlustada 15 päeva jooksul sellest teadasaamisest.

Tallinnas 2001. ja 2003. aastal kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ning ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaa vaidlustas enda vanglasse jätmise Tartu ringkonnakohtus.

Viru maakohus ei vabastanud juuni alguses Ringmaad enne tähtaega vanglast. Ringmaa vabastamisele oli vastu prokuratuur ning ka vangla.

Maakohus leidis, et kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et olenemata oma kõrgest east võib Ringmaa jätkata vabanemisel kuritegude toimepanemist.

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.

Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit

Ringmaa väidetav süü jäi tõendamata

Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.

Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.

Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: