Jaapani tulvaohvrite arv on tõusnud ligi 180-ni ({{commentsTotal}})

Üleujutuste tagajärjel tekkinud rusud Hiroshimas.
Üleujutuste tagajärjel tekkinud rusud Hiroshimas. Autor/allikas: Ryosuke Ozawa/Kyodo News/AP/Scanpix

Jaapani üleujutuste ja maalihete tagajärjel on surma saanud vähemalt 179 inimest, 70 inimest on kadunud. Tegemist on suurima vihmasadude põhjustatud ohvrite arvuga Jaapanis alates 1982. aastast.

Paduvihmad põhjustasid Jaapani kesk- ja lääneosas maalihkeid ja üleujutusi. Selle tõttu on rohkem kui kaheksale miljonile inimesele antud korraldus oma kodudest evakueeruda, vahendas BBC.

Tuhanded inimesed elavad praegu ajutistes varjupaikades, mis on rajatud koolidesse ja spordisaalidesse. Üle kogu riigi on umbes 270 000 majapidamist veeta, tuhanded kodud on ka elektrita.

Vihmasajud on küll järele andnud, kuid riik püüab toime tulla nendega kaasnenud ulatuslike kahjudega.

Kõige rängemalt tabas torm Okayama, Hiroshima ja Yamaguchi prefektuure. "Inimesed usuvad, et Okayama on väga turvaline. Keegi ei arvanud, et seda linna tabab katastroof," ütles Osakas elav, kuid Okayamasse reisinud Yusuke Fujii BBC-le.

"Toiduvarud on väikesed. Me peame sööma kiirnuudleid, sest kauplustes pole palju toitu. Meil pole palju informatsiooni üleujutatud teede, evakuatsioonikeskuste ja nende kohtade kohta, kust saada toitu," lisas ta.

Päästetöödel osaleb üle 70 000 päästja, nende hulgas tuletõrjujad ja sõjaväelased.

Jaapani meteoroloogiaagentuur hoiatas, et maalihete oht püsib.

Jaapani peaminister Shinzo Abe tühistas kriisi tõttu visiidi välisriiki. Abe külastas kolmapäeval Okayamat, et näha kahjude ulatust.

Samas on peaminister sattunud pahameele alla, kuna Twitterisse postitati fotod temast peol samal ajal, kui vihmasajud tugevnesid.

"Kas ta on lugenud uudiseid ja kuulnud vihmahoogudest ja maalihetest?" küsis üks Twitteri-kasutaja. "

"Nemad on turvaliselt siseruumis ja joovad samal ajal kui teised on väljas raskustes. Senaatorid, ma arvasin, et te hoolite inimestest rohkem," lisas teine.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: