Rein Sikk | Hullude (tegude) kiituseks
Hoidkem ja armastagem oma hulle, õhutagem neid takka, ärgem takistagem. Meie eriliste inimeste hulljulgus tõenäosuste ja reeglite ületamisel ning õhinapõhisus on see, mille abiga uued uskumatult vahvad hullused sünnivad, leiab Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.
Mulle meeldivad hullud inimesed, hullud ideed. Olen püüdnud oma ajakirjanikutöös neid ikka esile tuua. Näidata, kuidas mõned inimesed hullupööra vahvate ideedega Eesti elu eriliselt edendavad.
Hulludest mõeldes jõudsin huvitava mõtteni. Nimelt: hullude ideede ja inimeste parim pärusmaa on täna küla. Kui kunagi arvati, et linnaõhk teeb vabaks, siis täna on vastupidi. Täna on linn oma reeglite, bürokraatia ja ametnikega nii mõnegi hullu idee pidur. Küla aga vedur.
Toon näiteid. Alustan Peipsi veerelt, oma suveradadelt.
Näitleja ja muusikafänn Guido Kangur. Läinud nädalavahetusel toimus ta hullu mõtte viljana kõigest 27 elanikuga Rannapungerja külas järjekordne Tuletorni kontsert. 9 aastat jutti meie tippmuusikute paraadi Peipsi veerel. See on paelunud tuhandeid.
Samas kõrval – 90 elanikuga Võtikvere küla. Eesti ainus raamatuküla valmistub taas selle nädalavahetuse raamatupeoks. Juba 19. korda! Ikka Imbi Paju hullu mõtte ajel.
Kaugele ei jää 30 elanikuga Lemmaku, kus ehitati valmis Eesti ainuke katusega sild. Hull plaan, aga tulemust käiakse uudistamas üle maa.
Kohe kõrval, 200 elanikuga Tudulinnas on muusik Lauri Väinmaal hull idee taastada puukirik aastast 1766. Juba korraldas ta varemeis pühakojas 71 aasta järel ka esimese kontserdi. Hullupööra lahe!
Kaeme kaugemale Setomaale, kus Paul Hagu kuulutas 25 aasta eest 150 elanikuga Lüübnitsas välja Seto kuningriigi. Sel nädalavahatusel tuleb kuningriik taas. Oma hulluses ja vägevuses.
Järva-Jaani hulluse etalon Tuve Kärner korraldab aga nädalvahetusel oma 999 elanikuga asumis järjekordset kummaliste kulgurite killavoori.
Ja hullude mõtetega kunstnik Teet Suur, Rakvere kummaliste kuuskede autor. Ta on 31 elanikuga Naistevälja külas taevasse tõmmanud okastraadist pilved, katnud heinapressi peeglitega. Seda käiakse üle maa kaemas. Just Teedu juures tulebki välja, et hulluse jaoks on parem paik küla. Teame ju, et oma kuulsaid jõulukuuski Teet Suur linna kunstnikuna Rakverre enam üles ei pane. Ta suruti linnast välja.
Vähe veel! Rakvere tolmu võib jalgadelt pühkida ka hulki hullutav meeste tantsupidu. Korraldajate arvates linnavalitsus pigem pärsib kui edendab seda ettevõtmist. Ja kunstnik Priit Verlin, kes soovib Rakverre püstitada maailma kõrgeima töötava liivakella – ta hullu mõtte tulem on käesoleva sajandi jagu peaga puusse jooksmist.
Suur jama on Tallinnas Tauno Kangro hullumeelse uitideega püstitada otse merre Kalevipoja kuju. Ikka leiavad ametnikud ja ametkonnad põhjuse, et see ei sünniks. Samas on on 630 elanikuga Avinurme küla jõudnud püstitada kogunisti kolm Kalevioja kuju.
Vaatan veel kurvalt Narva poole, kus soovitakse saada Euroopa kultuuripealinnaks. Seal linnas on aga otsustusvõimetuse haardesse jäänud Euroopa mastaapi meister nimega Fedor Shantsyn. Ta on teostanud oma hullu idee, ehitanud taas üles ilmasõjas hävionud barokse Narva. Kõik 490 hoonet... papist. Ühtegi teist Euroopa linna pole sel kombel taastatud! See unikaalne makett on pälvinud hulganisti tähelepanu. Aga Narvas aga on uskumatu töö vili jätkuvalt avalikkuse eest ära peidetud.
Loo moraal on iseenesest lihtne. Hoidkem ja armastagem oma hulle, õhutagem neid takka, ärgem takistagem. Meie eriliste inimeste hulljulgus reeglite ületamisel ja õhinapõhisus on need, mille abiga uued uskumatult vahvad hullused sünnivad. Me kõigi rõõmuks, Eesti eriliseks eduks.
Ja kui sõber, soovid oma hullu ideed teostada, mine pigem maale mõttekaaslust otsima. Või sain millestki valesti aru? •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli