Facebook võitleb vaenukõne vastu üha aktiivsemalt
Facebook ja teised sotsiaalmeediaplatvormid on asunud Euroopa Komisjoni juhiseid täites üha aktiivsemalt vaenukõne vastu võitlema. Löögi alla on sattunud ka Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juht Varro Vooglaid, kellele kehtib alates eilsest 30-päevane postitamise keeld. Eesti Inimõiguste keskuse juht Kari Käsper leiab, et selgete ärihuvidega Facebook ei ole erapooletu otsustaja selle osas, mis on vaenukõne ja mis mitte.
Viimase kuu aja jooksul on mitmete Varro Vooglaiu Facebooki postituste peale tehtud kaebusi. Facebook on anonüümsete kaebuste peale mõned postitused maha võtnud, kuid Vooglaiu päringu peale ka mõned taastanud. Neljapäeval tuli aga teade, et Vooglaidu karistatakse vaenukõne eest 30-päevase postitamise keeluga. Karistuse tõi kaasa aasta tagune postitus, milles Vooglaid kritiseeris Andrus Kivirähki Eesti Päevalehes ilmunud artiklit, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Varro Vooglaid kurtis, et Facebook ei anna võimalust ühegi inimesega otsuse vaidlustamiseks ühendust võtta.
"Sa ei saa ühegi inimesega ühendust võtta, sa ei saa kellegi poole pöörduda, sa ei tea, milles sind süüdistatakse," ütles ta.
Isikliku konto pärast Vooglaid ei muretse, kuid kardab, et varsti kiputakse portaali Objektiiv Facebooki lehekülje kallale.
"Võib öelda, et tegemist on eraettevõttega ja nemad peavad saama otsustada, kellele nad pakuvad sõnavabadust ja kellele mitte, aga teiselpoolt kui meil on selline platvorm, mis on monopoolses seisundis ja kogu ühiskondlik arutelu väljaspool meediumeid on kolinud sinna ja sind on sealt välja lülitatud, siis sa oled efektiivselt välja lülitatud ka suurest osast avalikust arutelust," sõnas Vooglaid.
Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper leiab, et vaenukõnega peaks tegelema nagu iga teise kuriteo või süüteoga. Selgete ärihuvidega Facebook ei ole tema hinnangul erapooletu otsustaja.
"Ärihuvides nad võtavad rohkem maha kui vaja ja neid vigasid on väga palju tehtud. Nad võtavad maha asju, mida ei peaks maha võtma ja jätavad üles asjad, mida võib-olla ei peaks seal olema. Selles mõttes on see õigustemõiste või inimõiguste privatiseerimine kindlasti halb, et selles komisjoni algatuses näeme ohupunkti. Lahendus peaks olema ikkagi mingisugused konkreetsed reeglid ja siin ka Eesti valitsuse ja komisjoni roll on välja pakkuda kuidas neid reegleid paremini hallata.
Väidetavalt eemaldab Facebook nädalas keskmiselt 50 000 postitust. Vandeadvokaat Karmen Turki hinnangul on suurim probleem selle tegevuse läbipaistmatus, sest põhiseadus ütleb, et sõnavabadust saab piirata ainult seaduse alusel ja inimesel peab olema õigus seda vaidlustada. Ka Euroopa Nõukogu viimane soovitus platvormidele on hoiduda diskrimineerimisest ning informeerida kasutajaid oma valikutest ja nende õigustest.
Toimetaja: Aleksander Krjukov