Samas leidis meediaekspert Marek Reinaas, et võltsuudised on viimane asi, mis võiks ajakirjandust päästa. Tema hinnangul on võltsuudiste laine tekitanud kliki-põhise ajakirjanduse võidukäik. Seejuures arvas Reinaas, et Eestis on siiski suht vähe võltsuudised.

Samas meenus Reinaasale juba suletud ajaleht "Post", mis tema sõnul koosnes 70-protsendil uudistest, mille ajakirjanikud olid pastakast välja imenud. "See oli lõbus ja kohutav lugemine. Kuna ajaleht Post on hingusele läinud, siis see on elementaarne näide sellest, et võltsuudised ei päästa ajakirjandust," arvas Reinaas.

Tehnilistel põhjustel saame järelvaatamiseks üleslaadida arutelu viimased 40 minutit. Vabandame!

Tema sõnul on usaldusväärsus, mis hoiab ühte meediaväljaannet turul. "Inimesed, kes tarbivad kirjasõna või telepilti, kuna nad usaldavad seda. Pigem vastupidi – kui on olemas ajakirjanikke, kes teadlikult valet kirjutavad, ei tee see kuidagi head ei ajakirjanikule ega väljaandele," toonitas Reinaas.

Laiem pilt

Alternatiivväljaande "Objektiiv" autor Markus Järvi arvates peab vaatama laiemat pilti ja mitte lihtsalt jääma pidama võltsuudiste temaatika juurde. "Ajakirjandus väljaanded on eelkõige äriühingud ja kui te nüüd küsite ükskõik millise äriühingu juhilt, mis on tema ettevõtte eesmärk, siis nad vastavad kasvõi kell kolm öösel unise peaga, et see on kasumi teenimine," arutles Järvi.

Sestap leidis Järvi, et tõe levitamine, kallutama ühiskondliku diskussiooni toetamine ja demokraalike printsiipide järgimine pole meediaväljaannete peamine eesmärk. "Üks selle probleemi samamoodi allaneelatud järelm on see, et kui lööme lahti näiteks Postimehe portaali, siis seal on arvamus ja uudisrubriik, kuid äkki potsatab sinna alla Elu24, mis räägib kuidas keegi välgatas midagi ja keegi on kellegagi suhtes," tõdes Järvi. Tema hinnangul ei saa öelda, et nii näiliselt tõe taotlusest ja demokraatlike hoidmisest pakatav väljaanne suudab hoida tasakaalustatud meediakuvandit.

Üleküllastumine paneb mõtestama

ERRi teadusportaali Novaator vastutava toimetaja Marju Himma hinnangul peab ajakirjandust, meelelahutust ja ärihuve vaatama eraldi. "Ma arvan, et meelelahutust saab teha ka väga kvaliteetselt ja seda saab esitleda koos valge ajakirjandusega. Meelelahutus on ühele väljaandele väga oluline," leidis Himma.

Tema sõnul taotlevad küll kõik väljaanded kasumit, kuid nende püüdlusi piiravad siiski ajakirjandusväljaannetele kehtestatud professionaalsed piirangud. "Kui toome paralleeli eraettevõtlusest, siis näiteks perearstikeskused on ka ju eraettevõtted. Keegi meist ju ei arva, et nad kasumi nimel annavad ravikvaliteedis alla. Sama on ka ajakirjandusega," tõi Himma võrdluse.

Himma hinnangul võivad võltsuudised päästa ajakirjanduse, sest valeteabe levik on pannud ajakirjanikke veelgi põhjalikumalt ametialaseid kohustusi täitma ning oma tööd põhjalikumalt tegema. Himma nentis, et just vajadus eristuda kaheldava sisuga massist on pannud paljusid ajakirjanikke koputama enda väljaande südametunnistusele ja küsima kas kõike peab ikka avaldama. "Infost üleküllastunud ruum paneb ajakirjandust uuesti defineerima oma rolli ja kohustusi," arvas Himma.