Trump: kahele naisele makstud vaikimisraha oli minu enda raha ({{commentsTotal}})

Donald Trump ja Ainsley Earhardt Fox Newsi intervjuus.
Donald Trump ja Ainsley Earhardt Fox Newsi intervjuus. Autor/allikas: twitter.com/foxandfriends

USA president Donald Trump ütles Fox Newsile antud intervjuus, et kahele naisele makstud vaikimisraha ei rikkunud valimiskampaania rahastamisreegleid ning et ta maksis selle raha omast taskust. Samuti ütles ta, et sai selle raha maksmisest teada hiljem.

Trumpi kommentaar on seotud teisipäevase uudisega, et tema endine advokaat Michael Cohen tunnistas end Manhattani ringkonnakohtus süüdi kaheksas kuriteoepisoodis, mis puudutavad maksupettusi, finantsasutusele valeandmete esitamist ja kampaaniareeglite rikkumist.

USA avalikkuses sai kõige rohkem tähelepanu Coheni tunnistus, et kampaaniaseaduse rikkumiseks andis talle korralduse kandidaat, kelle nime ta välja ei öelnud, kuna viimasele pole süüdistust esitatud. Cohen lisas, et tegu on sama kandidaadiga, kes andis talle korralduse maksta 130 000 dollarit vaikimisraha, mille kandidaat hiljem Cohenile tagasi maksis.

Cohen kinnitas kohtule, et ta oli teadlik sellest, et tema tegevus oli ebaseaduslik.

Hoolimata sellest, et Cohen mainitud kandidaadi nime välja ei öelnud, oli sisuliselt selge, et jutt käis tollasest presidendikandidaadist ja praegusest USA riigipeast Donald Trumpist. Juba varem on tulnud avalikuks, et Cohen maksis 130 000 dollarit pornotäht Stormy Danielsile, kodanikunimega Stephanie Cliffordile, et viimane lõpetaks väited, et tal oli Trumpiga armuafäär.

USA meedias on pälvinud palju tähelepanu ka kohtudokumentides sisalduv lause "isik 1, kellest on praeguseks saanud Ameerika Ühendriikide president".

Sisuliselt on kõige olulisemaks Trumpi puudutavaks küsimuseks nimetatud kohtuprotsessil, kas Trumpi kampaaniaraha kasutati kahele naisele - Cliffordile ja Playboy modellile Karen McDougalile - vaikimisraha maksmiseks, sest see oleks seadusevastane, ning kas tulevane president oli sellest teadlik ja kas ta andis selleks lausa korralduse.

Saatele "Fox & Friends" antud intervjuus, mis läheb täismahus eetrise hiljem, kinnitas Trump, et naistele makstud raha tuli tema isiklikest vahenditest, mitte kampaania eelarvest. Ning tema sõnul poleks isegi selline rikkumine mingi suur rikkumine olnud ja Trump tuletas meelde, et ka president Barack Obama maksis kampaania rahastusreeglite rikkumise eest omal ajal trahvi.

Samuti süüdistas ta oma endist advokaati selles, et viimane mõtleb lugusid välja eesmärgiga kergemat karistust saada.

Trump lisas ka seda, et sai maksetest teada hiljem.

See viimane kommentaar on täpselt vastupidine ülestunnistusele, mille Cohen vande all kohtu ees esitas - et tulevane president andis talle 2016. aasta valimiste eel korralduse nende maksete tegemiseks.

Kindel on see, et kahele naisele tehtud makseid ei lisatud föderaalsele valimiskomisjonile esitatud kuluaruandesse.

Peamiseks küsimuseks on teema võimaliku ametliku jätkumise korral see, kas valimiskampaania ajal tehtud maksed tehti eesmärgiga kaitsta Trumpi isiklikku mainet või kaitsta tema kui presidendikandidaadi kuvandit.

Teise variandi puhul tuleks igasuguseid selliseid makseid käsitleda katsena valijaid mõjutada, millest tuleb ka valimiskomisjoni teavitada.

Kohtus süüd omaks võtnud Cohen rõhutas, et eesmärgiks oli kaitsta just nimelt Trumpi kui kandidaati - raha maksti Trumpi "korraldusel" ja "peamiselt eesmärgiga mõjutada valimisi".

Kui sellel juhtumil peaks Trumpi suhtes mingi ametlik tagajärg olema - tavalises kohtus tema kui presidendi vastu süüdistust esitada ei saa, seeda tõenäoliselt peaks seda arutama kongress - tuleks kõigepealt tõestada, et Trump andis raha Cohenile just valimisi silmas pidades. Juriidilises mõttes on seega tegu äärmiselt keerulise küsimusega.

Trumpi värskes intervjuus öeldud sõnad on osaliselt selgelt vastuolus tema enda varasemate avaldustega. Nimelt on ta varem öelnud, et ei tea sellistest maksetest üldse midagi.

Näiteks esimest korda, kui ta Cliffordi skandaali kommenteeris, lükkas ta kõigepealt tagasi naise väited armuafääri kohta ja eitas seejärel väidet, et oli teadlik 130 000 dollari maksmisest Coheni kaudu Cliffordile.

Järgmisel kuul aga avalikustas Trump ametlikult, et maksis Cohenile 100 001 ja 250 000 dollarit 2016. aastal tehtud kulutuste eest.

Coheni advokaat: Trump tõlgendab seadust valesti

Coheni advokaat Lanny Davis jõudis juba Trumpi sõnadele reageerida ning ütles MSNBC usutluses, et Trump tõlgendab seadust valesti - kampaania rahastusreeglite rikkumise puhul polevat tegelikult oluline, kas raha maksti kampaania eelarvest, Trumpi organisatsiooni poolt või Trumpi enda taskust.

"Donald Trump säutsus, et see on ebaseaduslik ainult siis, kui tegu kampaania rahaga, mitte aga siis, kui on tegu isikliku rahaga. Selline väide on seaduse puhul täiesti vale," rõhutas advokaat. "Kampaania rahastamist käsitlevad reeglid kehtivad ühtmoodi".

Valge Maja pressiesindaja: president ei teinud midagi valesti

Kolmapäeval, ehk päev pärast Coheni ülestunnistust ja kunagise kampaaniajuhi Paul Manaforti süüdimõistmist, toimunud Valge Maja pressibriifingul kordas teemat kommenteerinud pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders kokku 11 korda avaldust, et "president ei teinud midagi valesti".

Näiteks, kui ABC Newsi Cecilia Vega küsis, miks neid vaikimisraha makseid siiski omal ajal valimiskomisjonile esitatud aruannetesse ei lisatud, vastas pressiesindaja järgnevalt: "Jällegi, ma ei hakka siin detailide asjus edasi-tagasi arutama. Ma saan teile öelda seda, mida president on korduvalt öelnud - ta ei teinud midagi valesti."

"Kas te saate öelda, et president ei ole kunagi ameeriklastele valetanud?" jätkas Vega viidates Trumpi varasematele sõnadele, mille kohaselt ei teadnud ta Coheni tehtud maksetest midagi.

"Ma arvan, et see on naeruväärne süüdistus," vastas Sanders. "President ei ole selles küsimuses midagi valesti teinud. Mingeid süüdistusi pole talle esitatud."

Kas Trump kaalub armuandmist Manafortile?

Valge Maja pressibriifingul ütles Sanders ka seda, et president Trump ei ole praegu kaalumas seda, kas anda armu äsja maksu- ja pangapettustes süüdi mõistetud Manafortile.

"Ma ei ole teadlik mingitest aruteludest sellel teemal," märkis pressiesindaja, kes tuletas ka meelde, et Manaforti kohtuprotsessil, mis puudutab süüdimõistetu varasemat tegevust, pole midagi pistmist Trumpi, tema kampaania või Valge Majaga.

Fox Newsi intervjuu teinud saatejuht Ainsley Earhardt aga ütles kolleeg Sean Hannityle, et Trump on siiski kaalumas võimalust anda Manafortile armu. "Ta mainis Manafortile armuandmist."

"Ma arvan, et tal on Manafortist kahju. Nad olid sõbrad. [Manafort] ei töötanud tema heaks kaua, töötas tema heaks põhimõtteliselt sada päeva. President ei teadnud üldse sellest maksuvärgist. Loomulikult ei teadnud ta sellest," selgitas Earhardt.

Manafortile armu andmine on mõnes mõttes keeruline teema ka seetõttu, et president saab anda armu ainult föderaalkuritegude eest, mitte aga osariigi tasandi kuritegude eest.

Reuters kirjutab Manaforti kohtuprotsessi teemal veel sellest, et põhjus, miks kunagist kampaaniajuhti ei mõistetud kohe süüdi kõigis 18 kuriteoepisoodis, vaid ainult kaheksas, tulenes sisuliselt vaid ühest kõhklevast vandekohtunikust. Sama teemat käsitleb ka Fox News.

Mõned põhjalikumad käsitlused välismeediast:

Axios selgitab, miks vabariiklased kardavad, et Coheni ülestunnistus võib kaasa tuua ka impeachment'i ja kuidas Coheni käitumine Trumpi mõjutab.

Politico kirjutab, et vahevalimisteks valmistuvad demokraadid pole aga impeachment'i jutust praegu üldse huvitatud.

Coheni advokaat väidab, et aastaid Trumpi teeninud mehe otsust endise tööandja vastu pöörduda, mõjutas Helsingi tippkohtumine. See on huvitav, nendib Vox.

Vox märgib ka, et Manaforti kohtusaaga pole veel kaugeltki läbi, ning selgitab, millised võivad olla Muelleri juurdluse järgmised sammud pärast Manaforti kohtuotsust.

Politico ja Vox kirjutavad kongressi vabariiklaste reaktsioonist äsjastele kohtusündmustele.

Politico kaks lugu: "Trump oli võitmas. Kuni teisipäevani" ja "Miks Coheni reetmine Trumpi hirmutab".



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: