Trumpi endine advokaat Cohen tunnistas end süüdi ({{commentsTotal}})

Michael Cohen Manhattani kohtu juures 21. augustil.
Michael Cohen Manhattani kohtu juures 21. augustil. Autor/allikas: Mega/Scanpix

President Donald Trumpi endine advokaat Michael Cohen tunnistas end teisipäeval Manhattani ringkonnakohtus süüdi kaheksas kuriteoepisoodis, mis puudutavad maksupettusi, finantsasutusele valeandmete esitamist ja kampaaniareeglite rikkumist.

USA avalikkuses sai kõige rohkem tähelepanu Coheni tunnistus, et kampaaniaseaduse rikkumiseks andis talle korralduse kandidaat, kelle nime ta välja ei öelnud, kuna viimasele pole süüdistust esitatud. Cohen lisas, et tegu on sama kandidaadiga, kes andis talle korralduse maksta 130 000 dollarit vaikimisraha, mille kandidaat hiljem Cohenile tagasi maksis. Cohen kinnitas kohtule, et ta oli teadlik sellest, et tema tegevus oli ebaseaduslik, vahendasid Axios ja Vox.

Hoolimata sellest, et Cohen mainitud kandidaadi nime välja ei öelnud, oli sisuliselt selge, et jutt käis tollasest presidendikandidaadist ja praegusest USA riigipeast Donald Trumpist. Juba varem on tulnud avalikuks, et Cohen maksis 130 000 dollarit pornotäht Stormy Danielsile, kodanikunimega Stephanie Cliffordile, et viimane lõpetaks väited, et tal oli Trumpiga armuafäär.

USA meedias on pälvinud palju tähelepanu ka kohtudokumentides sisalduv lause "isik 1, kellest on praeguseks saanud Ameerika Ühendriikide president".

Sisuliselt on kõige olulisemaks Trumpi puudutavaks küsimuseks nimetatud kohtuprotsessil, kas Trumpi kampaaniaraha kasutati kahele naisele - Cliffordile ja Playboy modellile Karen McDougalile - vaikimisraha maksmiseks, sest see oleks seadusevastane, ning kas tulevane president oli sellest teadlik ja kas ta andis selleks lausa korralduse.

Cohenile süüks pandud kuritegude eest saaks põhimõtteliselt karistada kuni 65 aasta pikkuse vabadusekaotusega, kuid väidetavalt tähendab kokkulepe seda, et Trumpi endine advokaat peab vanglas viibima kolm kuni viis aastat.

Oluline detail oli ülestunnistuse puhul ka see, et kohtulik kokkulepe, mille raames Cohen end süüdi tunnistas ja Manhattani prokuratuuriga koostööd tegema hakkas, ei sisaldanud eeldust, et ta peab hakkama andma informatsiooni eriprokurör Robert Muellerile, kelle meeskond uurib Venemaa sekkumist 2016. aasta valimistesse ja võimalikku koostööd Trumpi meeskonna ja Venemaa vahel.

Samuti uurib Mueller seda, kas Trump takistas 2017. aasta mais Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktorit James Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne eriprokuröri ametisse määramist uuris Venemaa sekkumist just FBI.

Käesoleva aasta aprillis toimunud ja FBI poolt läbi viidud läbiotsimine Coheni kontoris leidis aset esialgu just eriprokurör Muelleri taotlusel.

Coheni ülestunnistus leidis aset samal päeval, kui USA vandekohus tunnistas Trumpi kunagise kampaaniajuhi Paul Manaforti süüdi maksu- ja pangapettustes. Manafort tunnistati süüdi kaheksas kuriteoepisoodis, mida kokku esitati 18. Nimelt ei jõudnud vandekohus ülejäänud süüdistuspunktides üksmeelele ja neid käsitletakse hiljem. Kuigi Manaforti kohtuasi oli välja kasvanud Muelleri juurdlusest ei puudutanud see otseselt Trumpi kampaaniat, vaid Manaforti varasemat tegevust, sealhulgas tema tegevust Ukraina kunagise presidendi Viktor Janukovitši lobistina.

Voxi ülevaatlik artikkel märgib, et Coheni ülestunnistusel võib kohtuprotsessi edasisest arengust sõltuvalt olla oluline juriidiline tagajärg ka Trumpile. Ühe artiklis sõna saanud juristi hinnangul on president Trump Coheni sõnu arvestades kui "kaasosaline, kellele pole veel süüdistust esitatud" ning kui tegu ei oleks presidendiga, oleks selline süüdistus juba ammu esitatud.

Michael Coheni advokaat Lanny Davis teatas teisipäeval otsesõnu, et kui tema klient on süüdi kuriteos, siis on seda ka president Trump.

"Michael Cohen tegi täna selle sammu, et tema perekond saaks uue lehe pöörata. Michael täitis oma lubaduse, mille ta andis 2. juulil ja kus ta lubas seada esikohale oma pere ja kodumaa ning rääkida Donald Trumpi kohta tõde," märkis advokaat oma pöördumises.

"Täna tõusis ta püsti ja tunnistas vande all, et Donald Trump andis talle korralduse rikkuda seadust tehes makseid kahele naisele peamise eesmärgina mõjutada valimisi," jätkas Davis. "Kui need maksed olid kuriteod Michael Coheni puhul, siis miks ei peaks need olema kuriteod Donald Trumpi puhul?"

Giuliani süüdistas Cohenit ebaauses ja valetamises

President Trumpi advokaat ja veteranpoliitik Rudy Giuliani kinnitas teisipäeval ABC intervjuus, et Coheni ülestunnistuses pole midagi, mis viitaks, et Trump on midagi valesti teinud.

Coheni tegevus aga viitab Giuliani hinnangul pikaajalisele ebaaususele ja valetamisele.

Väljaanne Politico on omakorda teinud kokkuvõtte sellest, kuidas Trumpi liitlaste väited naistele vaikimisraha maksmise teemal on aja jooksul muutunud.

Trumpi toetajate arvamust Manaforti ja Coheni kohtuasjad tõenäoliselt eriti ei mõjuta ning seda oli Voxi hinnangul näha ka teisipäeval Lääne-Virginias toimunud kampaaniaüritusel.

Senatisse pürgiva Patrick Morrissey toetuseks korraldatud kampaaniaüritusel Trump Coheni ja Manaforti teemat ei puudutanud. Küll aga kõlas seal juba 2016. aasta valimiskampaania ajast tuntud Hillary Clintonile viitav hüüdlause "Pange ta trellide taha!" ("Lock her up!").

Kongressi vabariiklased on rõhutanud asjaolu, millele ka Trump ise on tähelepanu juhtinud, et nii Manaforti kui ka Coheni kohtuprotsess ei puuduta ega tõesta kuidagi mingit kokkumängu Venemaa ja Trumpi meeskonna vahel.

Axios on samas teinud kokkuvõtteks ülevaate Trumpi kunagise meeskonnaga seotud isikutest, kellele eriprokurör Mueller või USA võimud on praeguseks tähelepanu pööranud. Hetkel on kohtus süüdi mõistetud üks inimene (Paul Manafort), seitse isikut on end ise süüdi tunnistanud (Michael Cohen, Michael Flynn, Rick Gates, Alex vand der Zwaan, George Papadopoulos, Ricardo Pinedo) ning süüdistus on esitatud 12 Venemaa sõjaväeluure ametnikule, 14 Vene kodanikule ning kolmele Vene juriidilisele isikule. Samuti on - teadaolevalt - kuulatud üle suur hulk inimesi, sealhulgas seitse Valge Maja ametnikku ja seitse administratsiooni liiget.

Samas kehtib ka selle kokkuvõtte puhul Trumpi liitlaste seisukoht, et otseselt Venemaaga, rääkimata mingi kokkumängu tõestamisest, on USA kodanikke puudutavatel süüdistustel vähe pistmist ning tegemist on eelkõige varasemate finantskuritegudega või võimudele valeütluste andmisega. Ka Trump ise märkis äsja Reutersile antud intervjuus, et üks põhjus, miks ta pole Muelleriga veel vestelnud, on see, et kardab võimalikku sattumist nn valetunnistuste andmise lõksu.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: