Eesti Energia puhaskasum kasvas 15 miljoni euroni ({{commentsTotal}})

{{1532674680000 | amCalendar}}

Energiakontsern Eesti Energia teenis tänavu teise kvartaliga 15 miljonit eurot puhaskasumit, mida on aastataguse ajaga võrreldes 12 protsenti rohkem.

Ettevõtte käive kasvas aastavõrdluses viis protsenti ja ulatus 186 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum EBITDA langes 17 protsenti 53 miljoni euroni.

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles pressikonverentsil, et müügitulude poolest oli see parim teine kvartal alates 2014. aastast.

Ta märkis, et 1,2 miljonit eurot tuli Jordaania projektist, nii et lisaks ühekordsele tulule, mis saadi osa oma osaluse müügist, on seal hakanud tekkima ka regulaarsed tulud. "Need on teenuslepingu alusel saadavad tasud, müüme sisuliselt oma know-how'd sinna. Ka esimesed dividendid kaevandust rajavast ettevõttest on plaanis," rääkis finantsjuht.

Kulumieelse ärikasumi langust põhjendas Avila sellega, et kasvanud on CO2 kvoodikulu, aga lisaks sellega, et teises kvartalis toodeti vähem kui mullu samal ajal.

Möödunud kvartalit iseloomustasid kasvanud hinnad energiaturgudel. Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonna keskmiseks elektri turuhinnaks kujunes teises kvartalis 42,1 eurot megavatt-tunni kohta, mis on 37 protsenti kõrgem kui 2017. aasta samal perioodil. Juunis küündis keskmine elektri turuhind isegi 47,8 euroni megavatt-tunni kohta.

"Teise kvartali keskmine elektri hind oli praktiliselt sama, mis oli meie piirkonnas käesoleva aasta talvel, kui elektritarbimine on suurem ja hinnad üldjuhul aasta kõige kõrgemad. Viimati oli kvartali keskmine elektri turuhind Eestis kõrgem 2013. aastal ehk vahetult elektrituru täieliku avanemise järgselt," rääkis Avila.

Ta lisas, et märgatava elektri turuhinna kallinemise on põhjustanud madal hüdroreservuaaride tase Skandinaavias, aastataguse ajaga võrreldes kolmekordistunud CO2 kvoodi hind ning ka kivisöe ja gaasi hinnatõus.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kolmandiku võrra kasvanud ka kütteõli turuhind, mis tähendab Eesti Energiale suuremat tulu põlevkiviõli müügist. Samal ajal on kasvanud ka põlevkivi kasutamise eest tasutav ressursitasu määr, kuna kütteõli turuhinna kasvades tuleb ka ressursi ehk põlevkivi eest riigile rohkem maksta. Kolmandaks kvartaliks on põlevkivi ressursitasu määr kerkinud 1,58 euroni tonni kohta. "Teisisõnu on ressursitasu tagasi täpselt samal tasemel, mis see oli enne 2016. aasta valitsuse otsust, millega riik otsustas põlevkivi ressursitasud kütteõli maailmaturu hinnaga siduda," selgitas Avila tegevuskeskkonda.

Suuremahulisemate plaaniliste hoolduste tõttu langes 2018. aasta teises kvartalis aastavõrdluses nii elektri kui ka põlevkiviõli toodang. Elektrit tootis Eesti Energia 2 teravatt-tundi ehk 17 protsenti vähem kui eelmine aasta samal ajal. Sellele vaatamata on Eesti endiselt üks väheseid elektrit eksportivaid riike regioonis.

Põlevkiviõli toodang langes 15 protsenti ja ulatus 90 000 tonnini. Valdav osa põlevkiviõlist eksporditakse Eestist välja.

Viimase aja suurematest investeeringutest lõppes Eesti elektrijaama 8. ploki ümberehitus, mille tulemusena on võimalik toota rohkem elektrit õlitootmise kõrvalsaadusest põlevkivigaasist.

Auvere elektrijaamas oli juunikuus vastuvõtueelne planeeritud hoolduspaus ning elektrijaam käivitati uuesti juulis. "8. juuli öösel toimus ka edukas lühiskatse koostöös Eleringiga ning nüüdseks on läbitud kõik katsetused, mis on elektrijaama ehitajalt vastuvõtmiseks vajalikud. Loodetavasti saame elektrijaama käesoleva kvartali jooksul General Electricult vastu võtta," sõnas Avila. 2018. aasta teise kvartali lõpu seisuga on Eesti Energia Auvere elektrijaama investeerinud 581 miljonit eurot.

Avila sõnul tehakse finantsturul praegu selle aasta lõppu ja uue aasta algusesse elektri ostu-müügi tehinguid hinnatasemel 55 eurot megavatt-tunni kohta. "Nii kõrgeid kvartali keskmisi elektri turuhindasid pole meil veel olnud. Samas on tegemist sellise hinnaga, mida turg hetkel arvab saabuvat. Tegelikkus võib kujuneda ka teistsuguseks, kui näiteks Skandinaavias tuleb vihmane sügis ja seejärel pehme talv. Sellisel juhul me tõenäoliselt selliseid hindasid realiseerumas ei näe," ütles Avila.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: