Tegeliku kasusaaja andmed tuleb esitada hiljemalt oktoobri lõpuks
Kõik Eesti äriühingud peavad esitama kahe kuu jooksul äriregistrile andmed selle kohta, kes nende tegevusest kasu saavad. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kasusaajate näitamine aitab tõkestada rahapesu ja tuvastada maksupettusi.
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muudatuse järgi peavad juriidilised isikud esitama kasusaajate andmed äriregistri ettevõtjaportaalis hiljemalt oktoobri lõpuks. Esitamata jätmiste eest võib hakata rikkujaid karistama järgmisest aastast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Andmete esitama jätmine on põhimõtteliselt väärteo korras karistatav. Kas politsei- piirivalveamet või finantsinspektsioon võib siis algatada menetluse ja ka siis trahvida selle eest. 32 000 eurot on hetkel ülemmäär, et ühest küljest võib see olla suur, teiset küljest võib olla väike," selgitas rahandusministeeriumi jurist Taivo Põrk.
Kasusaajate varjamiseks on loodud keerukaid omandiskeeme. Nüüd aga paneb riik ettevõttele kohustuse, et see peab ise oma kasusaajad välja selgitama.
"Juhatus peab tegema endast oleneva, saatma omanikele päringu ja kui infot ei õnnestu saada või on selge kahtlus, et see info ei ole õige, siis tegelikult seadus näeb ka selleks ette, et sellisel juhul juhatus raporteerib juhatuse liikmed või siis nõukogu liikmed tegelike kasusaajatena. Mis tähendab tegelikult seda, et register võib näidata ka ebatäpseid andmeid ja ei pruugi alati näidata tegelikku kasusaajat," kommenteeris advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Ermo Kosk.
Kuid siingi on tegemist seaduse rikkumisega, sest ka omanikel on kohustus juhatusele infot anda. Riiulifirmade puhul võidakse nüüd määrata tegelikuks kasusaajaks volituse alusel tegutseja. Tankist või variisik peaks samuti edaspidi näitama, kes on tegelikud kasusaajad. Registreerimisest ei pääse tegelikult advokaadid isegi, kelle nimel võib teinekord olla väga arvukalt ettevõtteid.
"Tänase uue regulatsiooni järgi tähendab see seda, et ka advokaat peab raporteerima ettevõttele ja juhatus informeerima äriregistrisse tegeliku kasusaaja. Ehk siis advokaadi taha peitu pugemine uue regulatsiooniga lõppeb," nentis vandeadvokaat Kosk.
Kasusaajate esitamine võib tekitada ka absurdseid olukordi, lisas Kosk. Näiteks nii võiks teatud juhtudel riigiettevõtte tegelikuks kasusaajaks märkida sama valdkonda juhtiva ministri. Suurte USA korporatsioonide kohalikud tütarettevõtted peaksid registrisse kandma kogu Ameerikas asuva suurettevõtte juhtkonna.
Toimetaja: Laur Viirand