Rain Kooli | Kuidas Rootsi Demokraadid demokraatiast ilma jäeti ({{commentsTotal}})

Foto: Erakogu

Ajakirjandusliku platvormi vastutus oma saadete sisu eest ei saa tähendada totaalse steriilsuse poole sundimist ega valikulist hukkamõistu, nendib Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Rootsi valimised on seljataga. Rahvuskonservatiivne ja senise immigratsioonimudeli vastane Rootsi Demokraadid kogus seal suuruselt kolmanda häälte- ja parlamendikohtade saagi, olles ühtlasi nende valimiste suurim tõusja. 2014. aasta valimistega võrreldes tõusis nende toetus 4,7 protsendi võrra ning kohti saadi juurde kolmteist – 49 asemel on neid nüüd 62.

Valimispäeva ja -tulemuste varju jäi aga üks piinlik episood, mida ei sooviks Eestis mitte kunagi näha. Selle käigus tegi Rootsi rahvusringhääling SVT Rootsi Demokraatidele liiga ning võib öelda, et paistis ise suhteliselt tobe välja ka. Mis siis, et tegelikult on probleem laiem ja SVT käed olid antud juhul üsna seotud.

Asi sai alguse sellest, kui Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson ütles SVT korraldatud valimisdebati käigus, et "Rootsis on korrutatud pidevalt, et kui immigrandid tööd saavad, lahendab see kõik probleemid. Nii ei ole juhtunud ega juhtu. Seetõttu tulebki küsida, miks nendel inimestel nii raske on tööd leida."

Ning Åkesson vastas ise oma küsimusele: "See tuleneb sellest, et nad ei ole rootslased. Nad ei sobi Rootsi."

Debatt läks tuliseks, muud erakonnajuhid vaidlesid vastu jne. Aga see pole antud kontekstis oluline.

Oluline on, mida tegi selle peale Rootsi rahvusringhääling: avaldas samal õhtul teate, milles rõhutatult ütles lahti Rootsi Demokraatide juhi lausungist ning nimetas seda "jämedaks üldistuseks". Kui Åkesson sellist käitumist erapoolikuks pidas ning vabandusepalumist nõudis, keeldus SVT seda tegemast.

Tuleb tõdeda, et (hoolimata sellest, et Åkessoni väljaütlemine tõesti oli üldistus ning et mulle näiteks soome-eestlaste üheülbastav-üldistav kohtlemine küll ei istuks) Rootsi rahvusringhääling reageeris üle ning läks, nagu öeldakse, kahuriga varblast tulistama.

SVT käitumisel on muidugi taust, õigemini isegi kaks taustategurit. Üks on Rootsi ringhäälinguseadus, mille kohaselt peab kõikide eetris olevate saadete sisu austama inimväärikust ning võrdset kohtlemist. Teine on (Eesti Pressinõukogu taolise) Rootsi raadio- ja telesisu kvaliteeti valvava organi varasem otsus, millega Rootsi rahvusringhääling mõisteti süüdi selles, et too polnud enda eetris kõlanud poliitikute solvavaks peetud ütlemisi hukka mõistnud.

Olukorda, kus ajakirjanduslik platvorm muudetakse seadusandluse suhteliselt sumedat pügalat tõlgendades ning regulatsiooniorgani taunivate otsustega vastutavaks ka otse-eetridebatis kõlavate väljaütlemiste eest – ning sunnitakse need demonstratiivselt hukka mõistma – on eri maailmast kui 21. sajandi sõnavabadus. Seda võib tõesti nimetada poliitkorrektsusega liialdamiseks, eriti kui arvestada, et taoline mäng käib Rootsis pigem n-ö ühte väravasse: ei ole kuulda olnud, et intervjueeritava või saatekülalise ametlikku hukkamõistu oleks nõutud juhul, kui eetris on kõlanud näiteks mõte meestemaksust või väide, et mehed rõhuvad Rootsis naisi samamoodi nagu talibanid Afganistanis.

Sisuliselt on Rootsi ringhäälingusüsteem pandud n-ö kahvlisse ja igal juhul on valikud ainult halvad: kas veiderdada poliitikute väljaütlemistest tagantjärele kohustuslikus korras lahtiütlemistega või siis ennetada võimalikku olukorda ja kutsuda saadetesse ainult neid, kelle seisukohtadest probleeme ei teki. See viimane oleks muidugi veel tobedam variant ning seda teed pole läinud isegi SVT.

Seega – nii palju kui ka ei tahaks näha saadetes lahmimise asemel korralikult tõendatud argumente ning vaidluse asemel arutelu, ei saa ajakirjandusliku platvormi vastutus oma saadete sisu eest tähendada totaalse steriilsuse poole sundimist ega valikulist hukkamõistu. Või muidu pole see enam demokraatia. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: