Toomas Peterson | Nordica peab uuesti sõnastama oma strateegia ja visiooni ({{commentsTotal}})

Toomas Peterson.
Toomas Peterson. Autor/allikas: ERR

Lennundusekspert Toomas Peterson kirjutab, et Nordical tuleks uuesti sõnastada oma strateegia ja visioon. Kaaluda tuleks ka võimalust kujundada Nordica klassikalisest rahvuslikust lennukompaniist ümber hübriid-odavlennufirmaks või otsida strateegilisi partnereid väljapoolt Euroopa Liitu, eriti tõusvatelt turgudelt Lähis-idast ja Kagu-Aasiast.

On kahetsusväärne, et Nordica koos omanikuga (Eesti riik) ei ole suutnud oma eelkäija minevikuprobleeme lahendada. Kohtus käimine endiste Estonian Airi töötajatega võib mõjuda negatiivselt Nordica kuvandile. Antud kaasus on küll üsna marginaalne, kuid laieneval Nordical on vaja üha rohkem piloote ja muud personali. Lennukompanii müüb eelkõige usaldust nii lennuohutuse kui ka ärilises mõistes.

On tähtis, et nõukogu sõnastaks uuesti ja täpsustaks Nordica selgepiirilise strateegia ja visiooni, kuhu soovitakse viie aasta pärast jõuda. Millised vahendid eesmärkide täitmiseks valitakse? Milline on siinseid elanikke rahuldav liinivõrk? Milline on ärikontseptsioon, sh piletimüügisüsteem? Kui palju ja mis tüüpi lennukeid tulevikus tellitakse? Millise struktuuriga kavatsetakse edasi liikuda? Kas lennukompanii jääb riigi omandisse või müüakse see mingil hetkel mõnele strateegilisele partnerile?

Kahjuks on mul teadmata nõukogu liikmete juhtimis- ja lennundusalased teadmised, kuid juhin tähelepanu, et nõukogu liikmetel peab otsuste tegemisel lasuma vastutus – mitte ainult moraalne, vaid ka materiaalne. Sellele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Ülle Madise. Näiteks Estonian Airi valede riigiabi ja finantsiliste otsuste puhul ei vastutanud ei ministrid, nõukogu liikmed ega ka ministeeriumi tippametnikud.

Loomulikult peab Eesti riik läbi omaniku esindaja (nõukogu) suutma kompetentselt ja kasumlikult Nordicat juhtida. Oluline on, et tagatakse võimalikult palju otselende Tallinnast, arvestades sealjuures meie turu tagamaa väiksust. Mastaabiefekti suurendamiseks ja kasumlikult tegutsemiseks tuleb leida muid tuluallikaid väljaspool meie turgu.

Senini on suudetud teha allhankeid LOT-ile ja Skandinaavia turul. Ja kõike seda tuleb teha tingimustes kus:

a) üsna hästi kapitaliseeritud ja kümneid uusi lennukeid telliv airBaltic käsitleb kogu Baltikumi, sh Eesti turgu oma koduturuna, liikudes Baltikumi ühtse lennukompanii moodustamise poole;

b) tsiviillennundusturul jäävad ellu need, kes suudavad tihedas konkurentsis ja konsolideeruvas lennundusmaailmas saavutada mastaabiefekti, mis tähendab eelkõige pidevat suurenemist, et omahindu all hoida;

c) Nordicasse ja Transpordi Varahaldusesse investeeritud üle 70 miljoni euro võib mingil hetkel ebapiisavaks osutuda. Aga vastavalt Euroopa Komisjoni reeglistikule enam Nordicale riigiabi anda ei või;

d) Nordica tütar- ja opereerivfirmast Regional Jet on pool juba Poola riigifirma LOT-i omanduses, mis oma suhtelise suuruse ja teistsuguse ärijuhtimisega on hakanud Nordicale dikteerima endale kasumlikke otsuseid, sealhulgas sekkuma tippjuhtide vahetusse.

Nii väiksel lennufirmal kui Nordica on vajalik strateegilise partneri olemasolu. Tõsi on ka see, et väga mitmetel põhjustel – nii suuruselt, liinivõrgust kui ka strateegilistest eesmärkidest tulenevalt – ei sobi praeguste arusaamade järgi Nordica partneriks ei airBaltic, ei Finnair ega SAS. Kui lähemaid naabreid analüüsida. Kui soovitakse edasi minna praeguste strateegiliste lahendustega, siis siin regioonis ongi vältimatu parim lahendus LOT. Aga on ka teisi võimalusi.

Esiteks võib Nordica ümber kujundada klassikalisest nn rahvuslikust lennukompaniist hübriid-odavlennufirmaks. Nüüdseks on nn klassikud (Full Service Carrier) ja odavlennufirmad üksteisele lähenenud. Olenevalt geograafilistest ja ajaloolistest iseärasustest ning peamiselt sellest, et on hakatud tegema pikamaalende ning on hakatud lendama ka peamistesse lennujaamadesse. Ka on hakatud kasutama erinevaid tüüpe lennukeid, ülemaailmseid müügikanaleid jne.

Teiseks võib partnereid otsida väljapoolt Euroopa Liitu, eriti tõusvatelt turgudelt Lähis-idast ja Kagu-Aasiast, kes sooviksid küll esialgu väikest Euroopa firmat kasutada endale sobivalt Euroopa sisestel lühiliinidel.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: