Viktor Trasberg: Nordica peaks lendama ebarentaableid lende ka Tartust
Nordica on tunnistanud, et välismaal opereerimisest teenitud rahaga toetatakse ebarentaableid lende Eestis. Maksumaksja rahaga käima pandud firma peaks seega lendama lisaks Tallinnale ka Tartust, tõdeb Viktor Trasberg.
Eesti rahvuslik lennukompanii on jõudnud oma tavapärasesse oleskelufaasi ehk kahjumisse. Eelmise aasta kasumimiljon on asendunud sellel aastal 2,5-miljonilise miinusega. Tundub, et oma lennufirmat ikkagi ainult turu toel püsti ei hoia ja riigi "nähtav käsi" tuleb ühel hetkel jälle lennufirmale toeks ulatada.
Vajadus kulusid kokku hoida sunnib Nordicat kärpima väljumisi Tallinnast ja otsima kasumlike lennuliine ja tegevusi muudes riikides. Aga – milleks meil on vaja Eesti riiklikku lennufirmat, kui selle tegevus seisneb teiste riikide siseliinide teenindamises?
Eesti riik on paigutanud maksumaksja raha lennufirmasse mitmel põhjusel. Üks neist on ehk rahvuslik uhkus, mõte, et igal riigil peab ka oma lennukompanii olema. Teise aspekti on sõnastanud ettevõtte juht Hannes Saarpuu: "Lennufirma strateegiline roll on tagada, et Talllinnast saaks olulistesse sihtkohtadesse lennata." Sellele vastandub aga otsesõnu lennufirma uus strateegia, mis on võtnud suuna Tallinnast väljuvate liinide "ajutisele" vähendamisele.
Eesti maksumaksja ostetud lennukid suunatakse kasumlike "otste" teenindamisele väljaspool Eestit. Skandinaavia kolkalennujaamade vahel sõitmisest saadud tuludega saaks siis opereerimist jätkata ka Eestist väljuvatel liinidel, mis ei ole Nordicale kasumlikud.
Ühest küljest tundub nagu mõistlik, sest sellega tagatakse vajalik tuluvoog ja pakutakse teatud garantiid Tallinnast väljuvatele olulistele lennuliinidele. Aga teisest küljest tekitab selline ärimudel küsimusi.
Potentsiaalseid reisijaid on tuhandeid
Kui tunnistatakse, et välismaal opereerimisest teenitud rahaga toetatakse ebarentaableid lende Eestis, siis paistab olukord uues valguses. Mul tartlasena tekib küsimus, miks subsideeritakse lende ainult Tallinnast, aga mitte Tartust või miks mitte ka Pärnust?
Lennufirma juhid tõdevad, et Nordica ei jõua võistelda Tallinnas suurte Euroopa lennufirmadega ega ka Air Balticuga. Aga miks siis mitte lennata ka Tartust, kus konkurents sisuliselt puudub?
Veel kord – Eesti maksumaksja tervikuna, mitte ainult Tallinna maksumaksja, on ostnud meie lennufirmale lennukid ja investeerinud tegutsemiskapitali. Iga päev sõidab Tartust Tallinna lennujaama ja vastupidi sadu inimesi. Lõuna- ja Kesk-Eesti kohta tuleb neid tuhandeid. See tähendab kordades rohkem reisijaid, kui oleks vaja keskmise suurusega lennuki täismahus toimimiseks.
Sõiduks pealinna kulub sadu tuhandeid töötunde ja tekitatakse suur koormus meie infrastruktuurile. Paljud reisijad peavad ööbima enne või pärast lendu Tallinnas.
Lendamine läbi alakasutuses Tartu lennujaama oleks riigi ja reisija seisukohalt vägagi kuluefektiivne ja majanduslikult kasulik. See õigustaks ka riigile kuuluva firma lendude ristsubsideerimist.
Tartust näiteks Varssavisse
Loomulikult on Euroopa Liidus ainult oma lennufirma riiklik toetamine ja riigiabi andmine keeruline ning piiratud. Riik või kohalik maavalitsus saab lende tellida tavapäraselt avaliku konkursi tingimustes. Tartu linn maksab näiteks Finnairile Tartust lendamise eest 69 000 eurot aastas, mis teeb Tartust formaalselt ka rahvusvahelise lennujaamaga linna. Aga mitte sisuliselt.
Soome lende on muidugi vaja ja on igati kiiduväärne, et nad on olemas. Aga Helsingi lennu puhul tegemist kahe suure probleemiga. Esiteks toimuvad lennud ebamugaval ajal ehk südaöösel ja teiseks on Euroopa reiside aspektist tegemist nii-öelda vale suunaga.
Seega – miks mitte toetada lende Tartust, kus on olemas piisav reisijate hulk? Meie lennufirma partner on Poola lennukompanii LOT ning regulaarsed ja mõistlikul ajal väljuvad ja saabuvad Tartu-Varssavi lennud oleks igati mõistuspärased. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli