Aivar Hundimägi | Võõrutame riigi sotsiaalmaksust ({{commentsTotal}})

Foto: Äripäev

Kuu aega tagasi ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas ERR-ile antud intervjuus, et talle meeldiks, kui sotsiaalmaks üldse ära kaoks. Reformierakond seda ideed oma valimisprogrammi ei ole pannud, aga see on idee, millega tasub tegeleda, sest praeguse tervishoiu rahastamise mudeliga ei ole rahul pea ükski osapool. Tervishoiuteenuste kvaliteet, arstiabi kättesaadavus, pensionisüsteemi rahastamine pole aga ainsad teemad, mis sotsiaalmaksu ja selle kaotamisega haakuvad.

Kaja Kallas põhjendas sotsiaalmaksu kaotamise ideed muu hulgas sellega, et kui 20 protsendi suuruse tulumaksuga on maksustatud igasugune tulu, siis sotsiaalmaksuga, töötuskindlustuse ja tulumaksuga on maksustatud ainult töine tulu. Muu tulu ja töise tulu maksustamise vahe on nii suur, et inimesed on motiveeritud otsima võimalusi, kuidas teenida tulu nii, et see ei läheks töise tulu ehk sotsiaalmaksu alla. Sellise optimeerimise kohta kasutatakse terminit OÜ-tamine, mis tähendab, et inimesed osutavad teenust osaühingu kaudu ning elatuvad palga asemel dividendidest, mida sotsiaalmaksuga ei maksustata.

Teine, eelnevaga haakuv teema, puudutab fakti, et sotsiaalmaksu aluseks olevaid töösuhteid jääb vähemaks, sest tööturg muutub. Üha rohkem inimesi ei ole enam seotud ainult ühe tööandjaga ning ei käi tööl n-ö kindlal ajal. Tööd saab teha eemalt jne. See võib tähendada, et ühel hetkel sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustub, sest maksubaas kuivab kokku. See omakorda tekitab probleeme tervishoiu- ja pensionisüsteemi rahastamisel ning poliitikud on sunnitud otsima täiendavaid rahastamisallikaid sotsiaalmaksu kõrvale.

Kui sotsiaalmaks täielikult ära kaotada, siis tähendaks see praegu riigieelarvele enam kui 3 miljardi euro suurust auku aastas, mis tuleks vähemalt osaliselt katta alternatiivsete maksutuludega. Seetõttu ei saa selle muudatusega kiirustada ning Kaja Kallase idee tundub raskesti teostatav.

Seetõttu tasub eespool kirjeldatud problemaatikat hakata lahendama samm-sammult ning nende sammudega võiks alustada uus valitsusliit pärast kevadisi valimisi. Esimese sammuna tuleks sotsiaalmaks muuta tööandja maksust töövõtja maksuks. Iga inimesega töölepingut sõlmides võiks inimese palganumber sisaldada ka sotsiaalmaksu ehk olla palga osa. Siis näeksid inimesed paremini, kui suur on nende maksukoormus ehk kui palju nende teenitud tulult riik maksudena endale saab. See muudatus looks hea vundamendi tulevikuks, et hakata tööjõu maksukoormust alandama või praegust tervishoiu- ja pensionisüsteemi rahastamismudelit muutma.

Kui palgalehel kajastub reaalne maksukoormus, tekib inimesel maksurahaga parem omanikusuhe – ta tahab teada, mida tema rahaga täpsemalt tehakse ning kas teenus, mida talle tema raha eest pakutakse, vastab tema ootustele. Maksumaksja ja kodanik muutub oma riigi puhul nõudlikumaks ja ka hoolivamaks, sest teadvustab, et tervishoidu ja pensioneid peetakse ülal tema enda rahaga, mitte anonüümsete tööandjate kasumi arvelt. Siit edasi saab juba debateerida teemal, kas on õige, et töötaja peab loovutama solidaarsesse tervishoiusüsteemi 13 protsenti, või oleks mõistlik inimeste otsustusõigust suurendada makstes osa või kogu ravikindlustuse talle palgana kätte ja lubada igal ühel ise teatud summa ulatuses oma ravikindlustuse raha üle otsustada.

Teine samm, enne maksu täielikku kaotamist, võiks olla sotsiaalmaksu koormuse ühtlasem jaotamine kõigi maksumaksjate vahel. Selles osas pakkus hea lahenduse oktoobri alguses toimunud Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2019 esinenud ettevõtja Tiit Pruuli. Tema ettepaneku kohaselt maksustatakse sotsiaalmaksuga esimesed 50 000 eurot, mis inimene teenib, sõltumata sellest, kas see on palk, üür, intress, dividend või mõni muu tulu.

Praegu on riik asunud probleemi lahendama valest otsast ning üritanud panna paika, milline on palgatulu ning milline ettevõtlustulu. Kui me aga muudaksime oma maksusüsteemi nii, et me ei maksustaks rikkaks saamist, vaid maksustaksime kulutamist ehk rikkana elamist ning viime maksustamise ettevõtte tasandilt kodaniku tasandile, siis on sotsiaalmaksu kaotamine ehk teiste maksudega asendamine teostatav idee. Lisaks tööjõudu puudutavale maksuefektile võib juhtuda, et saame selle reformi tulemusel ka kvaliteetsema tervishoiuteenuse.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: